"Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks märkimisväärne energiasääst, suurendades samal ajal taastuvenergia osakaalu, mis omakorda vähendab oluliselt ELi energiaimporti ja suurendab energiasõltumatust. Üks prioriteetne viis energiatõhususe parandamiseks on hoonete terviklik renoveerimine senisest suuremas osakaalus ning samaaegne energiatõhusate hoonete ehitus," seisab deklaratsioonis.

Tulenevalt ülatoodust, teevad konverentsil osalejad ühisdeklaratsioonis ettepanekud: tagada jätkusuutliku toetusskeemi olemasolu elamufondi energiatõhusaks renoveerimiseks, toetada energiatõhusa innovatiooni rakendamist elamuehituses ja renoveerimisel ning töötada välja lahendusi taastuvenergia tootmiseks tarbijate poolt.

"Eesti kui eesistujariigi ülesanne on leida tasakaal liikmesriikide erinevate seisukohtade, traditsioonide ja huvide vahel, et saavutada Euroopa kodanike jaoks parim võimalik tulemus. Eestil on ette näidata kogemused energiatõhususe saavutamisel hoonete tervikrenoveerimise kaudu, oleme teistele Euroopa riikidele siin suureks eeskujuks," märkis Euroopa elamuorganisatsioonide ühenduse Housing Europe juhatuse liige, Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla. "On väga oluline, et senine riiklik toetus hoonete renoveerimisele jätkuks vähemalt samas või veel suuremas mahus."

Jaadla sõnul on Eestis riikliku korterelamute rekonstrueerimistoetusega aastatel 2010-2014 korda tehtud 661 kortermaja. Aastatel 2015 - 2020, mil rekonstrueerimistoetuseks Euroopa Ühtekuuluvusfondist on ette nähtud
102 miljonit eurot, peaks lisanduma veel 550 renoveeritud maja.
"On väga tähelepanuväärne, et Euroopa elamumajanduse tipud kohtuvad just Rakveres - linnas, kus väga tõenäoliselt võivad kõik vanemad kortermajad saada peagi täielikult renoveeritud ning suurt rõhku pannakse taastuvenergia kasutuselevõtule."