Puithoonetes ja ehitistes võib elutseda mitmeid putukkahjureid: majasikk, mööbli-toonesepp, suur-toonesepp, raudsepp jt. Rahvapäraselt kutsutakse neid puukoideks. Puukoinimetuse all mõistetakse tõuke, kes järavad puitu (majaseinad, mööbel) läbistades seda tihedalt ja ebakorrapäraselt suunatud käikudega ning jättes neisse järele kergesti laguneva jahusarnase massi.
Puithoonetes elutsevad putukkahjurid kuuluvad mardikaliste ja kiletiivaliste seltsi. Enamik puitehitistes esinevaid kahjurputukatest kuuluvad just mardikaliste hulka.
Mardikaliste putukkahjurite valmikud ei toitu puidust, toituvad ainult tõugud. Putukkahjuri tõuk närib end puidu sisse ja selle tulemusel nõrgestab puitu ning puit kaotab oma tugevuse. Lõpuks puit muutub kas sõelataoliseks olluseks või siis jääb puidust ainult jahusarnane tolmumass. Putukatõuk kahjustabki puitu.

Putukatõugul on olemas ensüümid, mis suudavad lagundada tselluloosi, hemitselluloosi ning tärklist lihtsamateks ühenditeks, mida hiljem saavad putukad kasutada toiduks.
Mõne putuka vastsed toituvad ainult koorealusest puidukihist ning nende käigud on üldjuhul koore, kambiumi ja maltspuidu pealmises osas, mõned aga maltspuidus või kogu puiduristlõike ulatuses nagu näiteks mööbli-toonesepal.
Raudsepad eelistatavad rohkem lehtpuud, eriti tamme, mida kasutatakse nüüd majaehituses vähem ning ka kahjur on harvem külaline.

Kui toonesepp lööb majale surmakella, on asi tõsine

Kuidas kahjustusi tuvastada? Putukkahjuri kahjustuse tunnused võivad olla järgmised:
• Puidu pinnale tekivad väljumisaugud ehk lennuavad (ava läbimõõt ja kuju sõltub putukaliigist, läbimõõt on alates 0,5 mm kuni 10 mm).
• Lennuavades võib näha tolmnevat jahusarnast massi ehk näripuru.
• Liikumas on näha putukaid (valmikuid). Tavaliselt kogunevad putukad valgusrikastesse kohtadesse, näiteks akna ümbruses.
• Puidu sisse terava eseme torkamisel läheb ese kergesti sisse.
• Puidu sees on näha putuka poolt tekitatud käike, mis võivad olla täidetud näripuruga, ekskrementidega ja vahest võib leida ka vastseid.
• Mõned putukad (näiteks mööbli-toonesepp) tekitavad paaritumise ajal tiksuvat heli, mida on hästi kuulda õhtupoolikul. Muide inimesed on seda heli nimetanud ka „surmakellaks“.

Mööbli-toonesepp on Euroopas üks levinumaid puitu kahjustavaid mardikaid. Väikesed, ainult 2,5-5 mm pikad pruunid mardikad on suhteliselt märkamatud. Emased munevad lohedesse, pragudesse, vanadesse putukakäikudesse keskmiselt 30-40 piimvalget ovaalset muna. 4-5 nädala pärast munast väljunud väga väikesed vastsed närivad ennast puitu.
Kuna kuivanud puit on väga energiavaene toit, kulub tõugul kasvamiseks neli-viis aastat. Vastne närib puitu umbes 1 mm läbimõõduga käike. Üldse on Eestis leitud umbes ligi 30 liiki tooneseppi. Toonesepad suudavad tungida ka väga kõvadest puuliikidest valmistatud mööblisse, kuid mitte kõvematesse troopikapuitudesse. Õnneks ei armasta nad värsket puitu.
Putukad satuvad majja tavaliselt nakatatud vana mööbliga või puitmaterjaliga. Seega, vaadake hoolega kõik üle enne, kui vana mööbli majja toote. Kui sellel on putukakahjustused näha, siis kindlasti teha tõrjet või hoida mööblieset külmas (-20 kraadi).

Putukkahjuri tõuk närib end puidu sisse ja selle tulemusel nõrgestab puitu ning puit kaotab oma tugevuse.
Paarikümne aastaga võib maja hävida

Mida annab üldse teha, kui need kahjurid on asunud elama puitmajja või tuleb leppida pikas perspektiivis maja hävimisega?
„Putukate kahjustuste kulg on aeglane. Tavaliselt see võtab maja häving aega paarkümmend aastat. Kõik sõltub muidugi tingimustest. Kui toonesepad on majas, siis on neid suhtelisest raske majast välja tõrjuda, sest putuka tõugud (kes puitu närivad) elutsevad puidu sees ja tihti peale puidupinnal ei ole näha nende elutegevuse jälgi. Kui puidupinnale tekivad lennuavad (augud), siis on see märk sellest, et puidu sees keegi toimetab,“ ütleb bioloog Anna Baklan PestEkspert OÜst.

Ega muud retsepti polegi, kui putukate elutegevuse peatamiseks tuleb muuta tingimused võimalikult ebasoodsaks. Anna Baklani sõnul on mööbli- toonesepp tundlik madalate/kõrgete temperatuuride ja suhtelise õhuniiskuse suhtes: -10+-15 või +51 kraadi juures suurem osa tõuke hukkub. Kui suhteline õhuniiskus püsib alla 45%, siis putukad hukkuvad paari aasta jooksul.
Muidugi on selliseid tingimusi oma majas luua suhteliselt raske. „Üks võimalus on kasutada putukatõrjevahendit, mille toime ei ole kohene. See tähendab, et paari aasta jooksul pärast tõrjevahendiga töötlust võib puidupinnal näha värskeid lennuavasid, mille kaudu ronivad välja valmikud. Kuna valmikud närivad töödeldud puitu, siis nad hukkuvad,“ räägib Anna Baklan.

Puukoi elutegevuse tagajärg.
Tugevalt kahjustatud puitmaterjal, mööbel või kahjustatud puitmaterjal tuleb eemaldada. Muidugi tuleb kindlaks teha ka putukaliik, sest igal liigil on omad kindlad vajadused nii temperatuuri kui elamispaiga ja harjumuste suhtes. Üsna hästi toimivad ka suitsuküünlad või suitsuaerosoolid, kuid kahjuks Eesti turul neid saada pole. Anna Baklani sõnul on lootust, et need uuesti meie turule jõuavad.
Allikas: Ehitusruudus.ee arhiiv