Nagu ikka, ei ole puidu puhul probleemiks mitte märjaks saamine, vaid see, kas ta peale märjaks saamist ka kuivada saab. Seepärast ei saa näiteks vannitoa põrandana kasutada tavalisi punnitud põrandalaudu, sest vesi võib valguda laudade vahele ja selle kuivamine võtab liiga kaua aega, tekitades hallituse või isegi mädanemise ohu. Vannitoa laudpõrandaks kasutatakse eriprofiiliga laudu, mille ühte ülemisse serva on freesitud aste, mis laudade serviti kokku paigutades moodustab soone. Soon täidetakse spetsiaalse mastiksiga, mis väldib niiskuse sattumise laudade vahele. Sellist paigaldusviisi nimetatakse laevateki paigalduseks ja nagu laevatekkidelgi on parimaks kasutavaks puiduliigiks tiikpuu. Väga hästi sobib vannitoa põrandale ka termopuit.

Kui lauad on õieti paigaldatud ja korralikult õlitatud, siis ei tohiks ka mänd ja kuusk oluliselt kehvemad variandid olla. Õige paigaldamine tähendab seda, et sarnaselt laudade vahede mastiksiga vuukimisele tuleb samuti talitada ka seinte ääres ja põrandaliist, kui seda siiski
vajalikuks peeakse, ei tohi olla vastu põrandat surutud. Seda ka selleks, et õhk saaks pääseda puitvoodri tuulutusvahesse. Põrandalauad tuleks aluspõranda külge kinnitada spetsiaalse liimiga, mis töötab ka hüdroisolatsioonina. Sel juhul hüdroisolatsiooni kasutada ei tohi, sest ta halvendab oluliselt liimi naket aluspõrandaga.

Aluspõrand peab olema piisavalt sile. Kui selle saavutamiseks on vaja kasutada tasandussegusid, ei tohi tasanduskihi paksus olla alla 10 mm, sest muidu võib liim tasandussegu betoonist lahti rebida. Puitpõranda all saab kasutada ka põrandakütet, aga selle juures tuleb hoolsamalt jälgida, et põranda temperatuur liiga kõrgeks ei tõuse. Õigupoolest pole kõrgeks temperatuuriks vajadustki, sest puit on jala all niigi soe.

Lisaks põrandale sobib puit ka vannitoa seintele ja lakke. Seejuures tuleb kindlasti jätta tuulutusvahe ja hoolitseda, et õhk selles vabalt liikuda saaks. Lisaks peab vannitoas olema korralik ventilatsioon ja seda igal juhul, sõltumata sellest, kas puitu kasutada või mitte.

Loomulikule ventilatsioonile tuleks eelistada sundventilatsiooni, nii toimub õhuvahetus peale vanniskäiku oluliselt kiiremini ja pindade niiskumisoht on väiksem. Loomulikult on vaja äravoolutrappi ja muud vannitoas tavalist. Üldiselt ei jäta korralik perenaine ka plaaditud põrandale veeloike ja seintele veeniresid ning nii ei tohiks olla olulist vahet, kas kuivatada puit- või kahhelpindu. Pealegi on õlitatud pinnad piisavalt vett hülgavad ja lühiajaline kokkupuutumine veega ei kujuta endast puidu jaoks mingit erilist ohtu.

Allikas: Märt Riistop, Puitehituse klaster/Puuinfo

LOE LISAKS: