PUIDUKOOL | Haab — tarbe- ja ehituspuidumaailma kroonimata kuningas

 (4)

PUIDUKOOL | Haab — tarbe- ja ehituspuidumaailma kroonimata kuningas
Foto: Shutterstock

Kes ei teaks ütlust "väriseb kui haavaleht". Sellest võiks meelevaldselt järeldada, et haab ei ole ehitus- või tarbepuiduna eriti hea, jääb nagu nõrgaks. Tegelikult on selline järeldus tõest väga kaugel. Haaba on pikka aega hinnatud tarbe- ja ehituspuiduna ning selle igipõlised kasutusalad koduses majapidamises paistavad silma pea igalt riiulilt ja toanurgast. Haavast valmistati künasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade püüniseid, kui nimetada umbes kümnendikku tema kasutusaladest, rääkimata ehitusest.

Hinnatud elutarbeliste esemete toormaterjalina

Haaba on läbi aegade hinnatud mitmesuguste esemete toormaterjalina. Õhukesest (7—12 mm) haavalauast painutati viljatuulamissarjade ja sõelte kered. Haavast tehti ka pulmatseremoonias tähtsal kohal olnud veime- ehk annivakad, mis olid kaanega suletavad ja põletuskirjadega rikkalikult kaunistatud. Samal viisil valmistati ka kohvrite eelkäijad, tugevasti rautatud ja lukustatavad reisivakad.

Haavapuit on hele ega anna lisamaitset, mistõttu sobib ta puulusikate ja puunõude, taarakastide ja -tünnide valmistamiseks. Kergesti värvitavatest haavalaastudest tehakse mitmesuguseid punutisi. Palju on kasutatud haavalaaste ka pakkematerjaliks kergesti purunevate esemete (klaasnõud, portselan) transportimisel.

Foto: Shutterstock
Seotud lood:

Vanad rahvapärased suusad valmistati enamasti haavatüvest lõhestatud laudadest. Suuskadel liikusid peamiselt metsavahid ja jahimehed sügava lume aegu. Kuid haavast tehti veel teine, olulisem liiklusvahend: haavatüvest õõnestatud paat ehk haabjas. See on soome-ugri traditsiooniline ühepuulootsik, mis Eestis on levinud ulatuslike kevadiste üleujutuste piirkondades Kasari jõel, Pärnu jõgikonnas ja Emajõe Suursoos. Soomaal on veel praegugi mehi, kes haavatüvest paadi raiumise kunsti õpetavad.

Haavalaastust katus ja muud võimalused haava ehituses kasutamiseks

Noored haavad kõlbasid katusesarikateks ja -lattideks, neist sai ka mõne hea kerge reha- või hanguvarre.

Loe veel

Haava ümarpalke on edukalt kasutatud ehitisteks, eriti Venemaa sellistes piirkondades, kus okaspuid vähe. Haavapalkidest hooned on püsinud 100—150 aastat. Näiteks metsavahimaja Erastvere metskonnas Piigandis on ehitatud 1890. aastal. Kõrvalhooneid (näiteks aidad, saunad) on haavapalkidest ehitatud ka Soomes: ilmastikuolude ja ultraviolettkiirguse mõjul hallikaks värvunud haavapalgid kestavad senikaua, kuni katus vett peab.

Foto: Shutterstock

Haavapuit ehitusmaterjalina ei ole tundmatu teisteski Põhjamaades, eriti Norras. Haavalaast oli põhiline katusematerjal vanavene puuarhitektuuris. Haavalaastudega on kaetud kõik Kiži kirikute kuplid, just haavalt pärineb nende kaunis hõbedane läige. Ka meie taluhoonete katusteks on sageli kasutatud haavalaastu, mida saadi laastumasinaga haavapakku hööveldades.

Foto: Shutterstock

Haavapuit sobib ka saematerjali (lauad, prussid) tootmiseks. Eriti hinnatud on see saunade siseviimistlusel: halva soojusjuhtivuse tõttu ei tundu haavalaudadest saunalava kunagi liialt kõrvetav, hästi hööveldatud haavalauad on erakordselt siledad, mõnusalt pehmed ja istumiseks mugavad.

Foto: Shutterstock

Nii Euroopas kui ka Põhja-Ameerikas on hakatud haavapuidust laastplaate tootma. Neist hinnatuimad on OSB-plaadid. Laastplaatide valmistamiseks kõlbavad hakkepuiduna peenemõõduline vähem kvaliteetne (näiteks kõver) haab, samuti sae- ja vineeritööstuse jäätmed.

Ideaalne tuletikupuu, sest temas pole vaiku

Alates tuletikkude tootmise algpäevadest on haavapuit olnud peamine tikutooraine: et haavapuidus pole vaikaineid, põleb see ühtlase leegiga ega anna tahma, on hästi immutatav; ka tehnilistelt omadustelt sobib haavapuit tikumaterjaliks, sest pole liialt rabe.

Foto: Unsplash

Peale tuletikkude tehakse haavapuidust ka hambatikke ja jäätisepulki.
Tuletikkude tootmiseks hakati metsadest otsima paremaid, südamemädanikust kahjustamata haavapuid. On arvatud, et paremate puude väljaraiega tikutootmise tarbeks soodustati omal ajal halvema kvaliteediga haabade levikut metsades. Toona ei rakendatud ju mingeid meetmeid paremate haabade paljundamiseks.

Haab annab ka paberit

Teiste puuliikidega (kuusk, kask) võrreldes on haaval mõningad eelised paberi- ja tselluloositööstuses. Et haavapuit on hele, pleegib ta kasest ja kuusest kergemini ning seetõttu vajatakse paberi tootmisel tunduvalt vähem keskkonnaohtlikke kemikaale.

Haavapuidu lühikesed kiud koos okaspuu pikkade kiududega annavad paberile vastupidavuse, meeldiva läike ja läbipaistmatuse. Haava lühikiuline puidumass võib tehnilistelt omadustelt konkureerida akaatsia- ja eukalüptipuiduga. Haavapuit sobib nii keemiliseks kui ka mehaaniliseks töötluseks.

Paberi tootmiseks sobib aga ainult kvaliteetne haab: sirgetüveline, hästi laasitud, mädanikuvaba (südameosa võib olla tumenenud kuni kolmandiku läbimõõdu ulatuses).

Allikas: Eesti Loodus

LOE LISAKS:

PUIDUKOOL | Lehis — vähetuntud, kuid suurepärane ehitusmaterjal

50 inspireerivat ideed puidu kasutamiseks

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare