Praod puitpõrandas — miks need tekivad ja mida ette võtta?

 (8)

Praod puitpõrandas — miks need tekivad ja mida ette võtta?
Shutterstock

Pikk ja külm talv on parketile ja puitpõrandale tõeline katsumus, sest puit on elav materjal ning õhuniiskuse langedes põrand kahaneb. Mida pikem on kuiv kütteperiood, seda rohkem puit kokku tõmbub. Tulemuseks võivad olla ootamatult suured praod ka kõige kvaliteetsemas parketis. Eriti tõenäoline on pragude tekkimine puitpõrandates köetavate aluspõrandate puhul, põrandakütte kasutamisel.

Talvine kütmine kuivatab õhku
Eriti hull on loomuliku niiskuse kadumine põrandaküttega ruumides: parketi alt on põrand mitu kraadi soojem kui toa temperatuur. Ilma täiendava niisutamiseta hakkabki puit poole aasta kuivatamise järel pragunema. Pikapeale kaob parketist viimanegi veemolekul ja kondenseerub toaõhku. Sealt omakorda vuhiseb see läbi uste, ventilatsioonitorude, läbi seinte suure kiiruga õue. Kui me niiskust siseruumi juurde ei anna, on varsti käes põranda lõhki kuivamine.
Ettevaatlik peaks olema juba põranda valimisel, sest on puiduliike, mis koos põrandaküttega kasutamiseks üldse ei sobigi (näiteks pöök ja vaher).

Peaksime olema õnnelikud, et elame parasvöötmes ning meil on võimalik osa saada looduse mitmekülgsusest. Meie suved on soojad (kohati +30°C), talved külmad (vahel –25°C). Vähem on aga teada tõsiasi, et sarnaselt temperatuuri muutustega kõigub väga suures vahemikus ka õhuniiskus. Isegi rohkem kui me seda arvata oskame. Millegipärast osatakse pigem karta suviselt sooja õhu rõskust, kui talvise õhu kuivust.

Seotud lood:

Tulenevalt välisõhu madalast temperatuurist vajab siseõhk talvel intensiivset kütmist. Kui eluruumides peaks suhteline õhuniiskus aasta läbi olema vahemikus 40–60%, siis talvised kütmised muudavad õhu oluliselt kuivemaks.

Kasutades lisaks tavaküttele ka elektrilisi puhureid või küttekehasid, võib talvine niiskusesisaldus õhus langeda isegi alla 20%. Seega võib iga talveperioodil puitpõrandasse tekkivat pragu võtta kui selget hoiatust liiga madalast õhuniiskusest ning kui märki sellest, et midagi tuleb õhuniiskuse tõstmiseks ette võtta. Lihtsaim viis seda teha on kasutada õhuniisutajat.

Kas pragude teke on normaalne?

Loe veel

Väiksemate juuspragude teket puitpõrandatesse võib pidada täiesti normaalseks ja loodusseadusest tulenevaks nähtuseks. Suvel need praod enamasti kaovad.
Mida suurem on põrandalaua/parketilipi mõõt, seda suuremad on tema dimensionaalsed muutused. Kes soovib aga suurte pragudeta puitpõrandat, peaks endale sobiva valima kolmekihilise laudparketi või spoonparketi valikust.

Sellise ehitusega puitpõrandad “mängivad” õhuniiskuse muutuse mõjul koguni 75% vähem kui massiivsed põrandad ning suuri pragusid tekkida ei tohiks. Enamik puit- ja laminaatpõrandaid on loodud ja mõeldud kasutamiseks eluruumides normaaltingimustes, temperatuurivahemikus 18—25 °C ja õhuniiskuses 40—60%. Kui õhuniiskus langeb alla 40%, on pragude tekkimise tõenäosus mis tahes puitpõrandasse väga suur. Kui aga juba alla 30%, võib kuivamisprotsess olla pöördumatu ja tekkinud praod on jäädavad.

Põrandaküte on mugavusküte

Köetavad aluspõrandad on mugavad talvel ning on igati õigustatud muidu suhteliselt jahedana tunduva pinnaga laminaatpõrandate all. Puitpõrandad on soojemad ja mõnusamad jala all ka ilma põrandakütteta. Nendele, kes soovivad köetaval aluspõrandal näha ja tunda ehtsat puitpõrandat, on parimaks lahenduseks kas kihilised laudparketid või naturaalpuidust spoonparketid.

Natuke üldistades võiks siinkohal ära tuua ka mõned numbrid, mida põrandakütte puhul teadma peaks. Normaalselt soojustatud piiretega ruumis, kus on nõuetekohaselt paigaldatud põrandaküte, peaks põrandapinna temperatuur olema 2 °C kõrgem kui soovitav ruumiõhu temperatuur inimese näo kõrgusel. Seega soovides ruumiõhu temperatuuriks 21 °C, peaks parketi pinnatemperatuur olema 23 °C. Vesipõrandakütte puhul tähendab see torustikku mineva vee temperatuuri ca 32—34 °C.

Liiga järsult ära temperatuuri tõsta

Köetava parketi pealispinna temperatuur ei tohiks ühelgi juhul tõusta üle 27 °C. Seda ka mööbli ja meie ilusate paksude elutoa vaipade all. Teadma peab ka seda, et ülaltoodud numbrid ei kehti puuduliku soojustuse puhul ega ruumides, kus välispiirdena on kasutatud suuri klaaspindu. Käredate külmadega õhkab suur klaaspind märkimisväärselt palju külma ning põrandküte üksi ei pruugi soovitud õhutemperatuuri saavutamiseks olla piisav. Soovituslikult võiks meie tingimustes kõige külmematel talvepäevadel, vältimaks puitpõranda ülekütmist, kasutada peale põrandakütte ka mingit lisakütet, näiteks teisaldatavaid õliradiaatoreid. Ka peab jälgima, et põrandakütte reguleerimine ei toimuks liiga järsult — mitte kiiremini kui 3—4 °C ööpäevas.

Allikas: Lincona

LOE LISAKS:

Miks põrandad sooja ei pea ja tuuletõmme kimbutab? Lahendused põrandate soojustamiseks

Kumba eelistada — naturaalset või laminaatparketti?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare