Pilvelõhkuja on hoone, mis on üle 100 meetri kõrge ning pidevas kasutuses töö- või elupaigana. Hooneid, mis on kõrgemad kui 300 meetrit, nimetatakse inglise keeles “supertall” ning üle 600-meetrised pilvelõhkujad on “megatall”. (Wikipedia)
Kõrghoonete võidukäigu peamiseks põhjuseks on asjaolu, et esimest korda maailma ajaloos elab linnades rohkem inimesi kui maapiirkondades. See on meeletu kiirusega kasvav trend.
Nii näiteks elab 52% Hiina 650-st miljonist elanikust linnades. 10 aasta pärast ennustatakse Hiina linnaelanike arvuks ühte miljardit, mis tähendab, et 350 miljonit inimest ehk terve Ameerika Ühendriikide rahvastiku suurune mass kolib maalt linna. Aasia on ühtlasi tõusnud kõrghoonete ehitamises kindlalt esimesele kohale.

Kasvava linnastumise ajastul ei toimi ka nn Ameerika idüll, kus pilvelõhkujatest koosnevat südalinna ümbritsevad suured eeslinnad, kuhu viivad laiad sõiduteed ning kuhu on koondatud hiigelsuured ostukeskused. Selline eluviis ei ole 21. sajandil jätkusuutlik, arvestades piiratud ressursse maa- ja energiakasutuses. Üha enam rakendatavaks alternatiiviks on nii elamine kui ka töötamine kõrghoonetes, mis koondatakse piirkonna võtme-transpordisõlmede ümber.
Tulevikku vaadates on selge, et kõige olulisem trend kõrghoonete püstitamisel ei saa olema mitte nende erakordne kõrgus, vaid energiasäästlikkus.

Viienda põlvkonna energiasäästlikud pilvelõhkujad

Tuleviku pilvelõhkujad on need, mida arhitektid nimetavad “viiendaks põlvkonnaks”. Nee hooned kasutavad laia valikut keskkonnasõbralikust innovatsioonist. Siia kuulub taastuvenergia tootmine, päikesevarjude süsteemide ja kahekordsete loomuliku ventilatsiooniga fassaadide kasutamine. Samuti leiame nendes hoonetes veekogumise süsteeme, läbimõeldud taaskasutamist, aga ka vertikaalseid linnafarme, rohkelt rohelust ning elektrit tootvaid fassaade ja katuseid.
Tuleviku linnapilti ei iseloomusta mõned üksikud hirmuäratava kõrgusega majad, vaid hoopis efektiivsed ning eriilmelised pilvelõhkujad, mis on olemuselt hädavajalikud, et üha kasvava linnastumisega ülemaailmselt ja jätkusuutlikult toime tulla.

Suurepärane näide nn viienda põlvkonna kõrghoonest on One Angel Square Manchester’is Inglismaal.
15-korrulises hoonel, kus töötab üle 3,000 inimese, on kolmeküljeline struktuur, mis on tervikuna nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt kaetud kahekordse täisklaasfassaadiga.
Hoonel on biodiisli tehas, mis toodab rapsiõlist elektrit ja kütet. Kasutatakse maksimaalses ulatuses passiivset päikese energiat; loomuliku ventilatsiooni tagab kahekordsete klaasidega fassaad. Lisame loetellu vihmavee kogumise, olmevee ning jääksoojuse taaskasutamise.
Moodsa aja pilvelõhkujad ei võistle vaid kõrguses, vaid ka nutikate ja keskkonnasäästlike lahenduste kategoorias.

Klaasi oluline roll

Kindlasti on suur osa pilvelõhkujate ehitamise trendi jätkuvas kasvus viimasel kümnendil muljetavaldava arenguhüppe teinud tehnoloogiatel ja materjalidel – nende seas eelkõige klaasil kui täna maailmas levinuimal ja olulisimal kõrghoonete ehitamisel kasutatud materjalil.
Viimastel aastatel on paranenud klaasmaterjali kõik tehnilised näitajad: U-arv, valguse läbivus, päikesefaktor, valguse peegeldus, selektiivsustegur.

Viienda põlvkonna pilvelõhkujates on reeglina kasutusel loomuliku ventilatsiooniga topeltfassaadid. Topeltfassaadide jaoks on välja töötatud spetsiaalselt töödeldav – karastatav, lamineeritav, trükitav ja painutatav – klaas Cool-Lite ST Bright Silver. See võimaldab luua kumeraid vorme ja on välimuselt neutraalse hõbedase peegeldusega.
Pilvelõhkujate suurte klaaspindade puhul tekib oht ruumide ülekuumenemiseks. Seetõttu on eriti oluline valida väga hea päikesefaktoriga klaas ning samal ajal jälgida, et klaas ei takistaks liialt valguse läbivust. Selles valikus on abiks selektiivsustegur, mis näitab valguse läbivuse suhet kogu energia läbivusse.
Allikas: Firstglass