OLE VALVAS! Puhkuste ajaks üksi jäetud kodusid kimbutavad veekahjud ja vargad



ARVUTI VARGUS
Foto: Tiit Blaat

Suvi ja puhkuste aeg toob kindlustusele rohkelt veelekete, tormi, hooleta jäetud aiamööbli ja varaste põhjustatud kodukahju juhtumeid. „Inimesed unustavad tihti kodu puhkuseks valmis panna ning seetõttu juhtub pikemaks perioodiks valveta jäetud kodudes ka rohkelt õnnetusi. Kuna inimesi kodus ei ole, on kahjud tihti ka ulatuslikumad,“ tõdes Seesami varakindlustuse tootejuht Dagmar Gilden.

Eelmisel aastal hüvitas Seesam oma klientidele 1600 kodukindlustuse kahjujuhtumit. Kahjude arvu poolest olid ülekaalukalt esikohal veekahjud, seejärel vargused ning tormi- ja tulekahjud. Eelmise aasta keskmine kodukahju küündis 1300 euroni. Suurim neist oli 250 000 eurot, mis kulus punase kuke roaks langenud elumaja taastamiseks.

Veekahjude ja varaste kõrghooaeg

Levinumaks kodukahjuks on näiteks veetorude, -boilerite või -kraanide purunemisest tulenevad veekahjud. Tihti võib selline õnnetus saada alguse ka naabrite korterist ja kui tavalisel tööpäeval jõuab inimene ehk veelekkele või toru purunemisele reageerida, siis rahulikult puhkust nautiv inimene võib koju naasta alles kurjakuulutava kõne peale. Selleks ajaks on aga laiaulatuslik kahju tekkinud ja kahjusummad ka hulga suuremad.

„Meenub üks juhtum, kus klient oli reisil ja samal ajal hakkas lekkima kuuma vee kraan. Kuna klienti kodus polnud, sai vesi voolata üsna pikalt ning lõpuks oli ka korterelamu koridor auru täis,“ meenutas Gilden, kelle sõnutsi teeb just kuum vesi rohkem kahju.

Seotud lood:

Keskmiselt tuleb veekahjude tõttu kodu remondile kulutada 1700 eurot. Kui kodu on kindlustatud, tasub remondi eest kindlustus ning koduomanik ei pea oma kogutud reserve kulutama.

Seesami esindaja soovitab kodust lahkudes veekraanid üle kontrollida ja võimalusel korteris või eramus vesi kinni keerata. Kindlasti võiks usaldada varuvõtme mõnele lähedasele pereliikmele, kes vajadusel elupaika kontrollida saab.

Hiliskevadel tõuseb ka järsult sissemurdmiste arv, mille kõrghooaeg kestab kuni septembrini. Sel ajal viibivad inimesed rohkem kodudest eemal ja kogenud varastel on lihtne segamatult tegutseda.

Loe veel

„Varguste kõrgperioodil registreerivad meie kahjukäsitlejad keskmiselt 13 kahju kuus. Kogenud pikanäpumehed varastavad eramu aedadest aiamööblit ja teisi laokile jäetud väärtuslikke esemeid ning abihoonetest hinnalisi tööriistu, mida on lihtne edasi müüa. Korterelamu panipaikadest lähevad loosi aga jalgrattad ning korteritest raha, pangakaardid, arvutid, kaamerad, ehted ja muu väärtuslik,“ tutvustas kindlustaja varaste lemmikesemeid.

Gildeni sõnul ei tohi vargust vargale lihtsaks teha. Jalgrattad, muruniidukid, lapsevankrid jms tuleb kindlasti kasutamise järgselt siseruumidesse viia ja uksed lukustada.

Varga jaoks on kõige mugavam sisse pääseda lahti jäetud aknast, rõdude kaudu ja ebakvaliteetse lukuga ustest. Oluline on ka kodust lahkudes kallis tehnika ja muu väärtuslik silma alt ära panna, aknad korralikult sulgeda ning postkast tühjendada või paluda seda naabril teha.

Tulekahju täpne põhjus jääb sageli teadmata

„Suvisesse kahjustatistikasse annavad oma panuse ka vihm, tormid ning äike ja nende põhjustatud üleujutused ning purustused. Tormiste ilmadega võib tuul palju pahandust teha ning siis tuleb karta kukkuvaid puid, lendavaid batuute, hoone osi ning lahti rebitud antenne,“ hoiatas kindlustaja erinevate loodusnähtuste eest.

Puhkusele minnes tulebki veenduda, et aiamööbel ja muu kergesti lendu tõstetav kraam oleks turvaliselt hoiustatud ning äikese vastu on parim kaitse elektriga töötavate seadmete seinapistikust lahti ühendamine.

Tulekahjusid esineb veeavariide ja vargustega võrreldes harvem, kuid nende puhul on tagajärjed veekahjust tunduvalt ulatuslikumad, sest punase kuke tekitatud kahjule lisandub tavaliselt ka kustutusveest tingitud kahju. „Viimase nelja aasta jooksul oleme hüvitanud 11 kahjujuhtumit, kus tulekahjujärgne hoone taastamine läks maksma üle 110 000 euro,“ tõdes Gilden.

Kindlustaja sõnul võib tulekahju alguse saada väga lihtsalt: elektrisüsteemidest, ülekütmisest või süttivate materjalide unustamisest tulekollete lähedusse. Teada on ka juhtumeid, kus süttisid seinanagisse rippuma jäetud tööpüksid, mis olid töömehel põranda õlitamise ajal jalas ning mille põlved linaõliga kokku said. „Tihti jääb aga tulekahju põhjus selgusetuks, mis tähendab, et õnnetuste eest pole keegi täielikult kaitstud,“ nentis Gilden.

Allikas: Seesam Insurance AS

LOE LISAKS:

SPETSIALIST SELGITAB | Mis juhtub, kui jätta kodu kindlustamata?

Mis saab, kui veeavarii või tulekahju on kahjustanud naabrite vara?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare