Õhupuhasti valik sõltub olemasolevast ventilatsioonisüsteemist ja köögi planeeringust.
Seadmed jagunevad vastavalt paigutusele: õhupuhastid seinale, saar-õhupuhastid, nurgakubud, mööblisse sisseehitatavad õhupuhastid ja teleskoop-õhupuhastid. Vastavalt ka pliidi asukohale paigutatakse õhupuhasti kas seinale või lakke.
Õhupuhastit hankides tuleb arvestada köögi ruumala, äratõmbevõimaluse ning pliidi mõõtmete ja võimsusega. Tänapäeval on saadaval nii suur valik õhupuhasteid, et igaüks leiab kindlasti oma kööki sobiva disaini, vajaliku võimsuse ja kinnitustüübiga mudeli.
Sageli integreeritakse köögi õhupuhasti köögimööblisse ja ühendatakse äratõmbelõõriga. Õhupuhastite standardlaiused on 50, 60, 80, 90 ja 120 cm. Õhupuhasti peaks olema veidi laiem kui pliit või sama suur, kuid kindlasti mitte pliidist väiksem.

Köögi õhupuhasti tõmbab rasvaosakesed, auru ja suitsu läbi rasvafiltri ventilatsioonisüsteemi, kust heitõhk jõuab edasi õue. Õhupuhasti tekitab köögis kerge alarõhu, mistõttu õhku voolab teistest ruumidest kööki juurde ja saastatud õhk ei liigu mujale.
Köögi õhupuhastid võib jaotada ka järgnevalt: väljatõmbav ehk ventileeriv seade viib õhu äratõmbelõõri kaudu ruumist välja, tsirkuleeriv seade eemaldab seda läbivast õhust lõhnad ja rasva ning suunab õhu tagasi kööki. Enamikel õhupuhastitel on võimalus valida ühe või teise töörežiimi vahel, valikute kasutamise eelduseks on vastav paigaldusviis.
Väljatõmbavale seadmele kinnitatakse spetsiaalne väljatõmbetoru, mille teine ots viiakse lõõri- või seinaavasse. Väljatõmbetoru võib olla seina- või laeühendusega.
Mõned õhupuhastid töötavad eraldi paikneva välise mootori abil, mis paigutatakse välisseinale, katusele või pööningule.

Õhupuhasti võib olla iseseisvalt töötav üksus või mõeldud ühendamiseks hoone tsentraalse ventilatsioonisüsteemiga.
Väljatõmbava seadme kasutamisel peab väljatõmmet kompenseerima sissetõmbega või värske õhuga, mis siseneb ruumi läbi aknaraamides olevate õhutuspilude, seintes olevate värskeõhuklappide või akna avamisel.
Tsirkuleeriv või siseringlusrežiimil töötav seade tõmbab õhu läbi metall- ja aktiivsöefiltri pliidi kohalt sisse ning väljutab puhastatud õhu uuesti ringlusesse. Ainult siseringluse põhimõttel töötav õhupuhasti on hinna poolest odav ja selle paigaldamine on lihtne.
Tsirkuleeriv õhupuhasti sobib kööki, kus puudub äratõmbevõimalus. Selline seade sobib ka vanemasse elamusse, kus on loomulik ventilatsioon.

Erinevad lahendused

Uutes kortermajades viiakse õhupuhasti väljatõmbetoru ventilatsioonilõõri, juhul kui elamus on sundventilatsioon ja eraldi ventilatsioonikanal.
Kui kortermajas on ühtsesse väljatõmbekanalisse juhitud lõõrid ja ühine väljatõmbeventilaator, tuleb korterites kasutada ventilaatorita õhupuhastajaid. Ühenduskanalile paigaldatakse sel juhul avatav ja suletav õhuklapp.
Vanemates korterelamutes on tavaliselt loomulik ventilatsioon ja puudub eraldi kanal, kuhu tohib õhupuhasti äratõmbetoru ühendada. Vastasel juhul levivad ühe korteri söögilõhnad ventilatsioonišahti kaudu teistesse korteritesse. Äratõmbetorustiku puudumisel kasutatakse toasisese õhuringlusega õhupuhastit, mis tõmbab õhu pliidi kohalt läbi metall- ja aktiivsöefiltri ja juhib seejärel kööki tagasi.
Sageli lähtutakse õhupuhasti valikul hoopis müratasemest. Kõige vaiksemalt töötavad tsentraalse ventilatsioonisüsteemiga ühendatud seadmed ja välise mootoriga õhupuhastid, mille mootor on paigaldatud pööningule või katusele.
Köögisaare kohale paigaldatavad õhupuhastid peavad olema hea disainiga ja võimsad. Köögi keskel paikneva seadme ümber puuduvad õhuvoolusid juhtivad seinad, mistõttu peab sellel olema piisavalt tõmbevõimsust, et toiduvalmistamise lõhnad ei kanduks elutuppa. Et keset ruumi paiknev õhupuhasti on igast suunast vaadeldav, peab seade sisekujundusega hästi sobima.

Nutikad õhupuhastid reguleerivad ise tõmbekiirust

Õhupuhasti paigutatakse umbes 60−70 cm kõrgusele pliidi kohale. Iga seadme paigaldusjuhendis on kirjas minimaalne paigalduskõrgus pliidi tööpinnast. Elektri- ja induktsioonpliidiga võib vahemaa olla veidi väiksem kui gaasipliidiga. Juhul kui kokk on pikka kasvu, ei tohi õhupuhasti olla liiga madalal.
Õhupuhasti töötab seda tõhusamalt, mida lähemal see pliidile paikneb. Loomulikult sõltub seadme efektiivsus ka selle tõmbevõimsusest. Paljud seadmed tõmbavad ruumist välja 200−500 m³ õhku tunnis.

Õhupuhastitel on tavaliselt 1−5 tõmbekiirust, mõningatel seadmetel on kiiruse reguleerimine astmeteta. Sensoritega varustatud nutikad õhupuhastid reageerivad automaatselt pliidi seadistustele: mida rohkem kuumust, auru või suitsu, seda intensiivsemalt ventilaator töötab.
Õhupuhasti hankimisel tuleks silmas pidada ka töökoha valgustust. Toidu valmistamisel peab tööpind olema hästi valgustatud, kusjuures valgus peab langema õige nurga all, olema piisavalt kirgas, kuid samas meeldiv, ega tohi silma paista. Tavaliselt kasutatakse õhupuhastajates halogeen- ja leedlampe.

Õhupuhastil on vastupidav pestav metallist rasvafilter, mis püüab kinni õhus leiduvad rasvaosakesed. Puhastamata filtriga seade ei tööta efektiivselt, ruumiõhu kvaliteet langeb ja tuleoht kasvab. Rasvafiltrit tuleb puhastada kord kuu või kahe jooksul. Metallfiltreid on lubatud pesta nõudepesumasinas.
Siseringlusrežiimil töötava õhupuhasti aktiivsöefilter eraldab seda läbivast õhust lõhnaosakesed. Paljud söefiltreid pole pestavad, mistõttu need tuleb regulaarselt uute vastu vahetada. Kui tihti filtrit vahetada, sõltub õhupuhasti kasutamise sagedusest.
Kööki õhupuhastit hankides tuleks müüjalt küsida ka seda, millised on seadmele sobivad filtrid ning millise hinnaga ja kust neid edaspidi hankida saab.
Allikana on kasutatud tootjate infot (Elmaks Hulgikaubandus, Mööblimasin).