Ohtlik radoon eluruumides — kuidas sellest lahti saada?

 (1)
Ohtlik radoon eluruumides — kuidas sellest lahti saada?
Foto: Unsplash

Radoon on looduslik kiirguse allikas, tekkides uraani radioaktiivsel lagunemisel. Radoon on lõhnata, maitseta ja värvitu radioaktiivne inertgaas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas ning radoon pääseb pinnasest majja ehituse halva kvaliteedi ning hoone vananemisel tekkivate pragude tõttu, samuti on võimalik radooni sattumine majja kraanivee kaudu. Pikaajaline elamine või töötamine kõrge radoonisisaldusega keskkonnas suurendab kopsuvähki haigestumise riski — Eestis põhjustab radoon 100—150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas. Seetõttu on äärmiselt oluline kaitsta ennast radoonist tekkiva ülemäärase kiirguse eest.

Eesti on küllaltki radooniohtlik maa. Oht varitseb peamiselt küll Põhja-Eestis, kuid selliseid alasid on ka Lääne-Virumaal ning Tartumaal, kus radooni kõrge sisalduse on suuresti põhjustanud jääajal Skandinaaviast siia kandunud setted.

Radooni (Rn-222) mõõtühik on Bq/m3 (bekerelli kuupmeetris), mis näitab radooniaatomi lagunemist ühe sekundi jooksul ühes kuupmeetris. Radooni gaasiline olek võimaldab tal liikuda tekkekohast isegi 40 meetri kaugusele enne lõplikku lagunemist.

Eestis kehtestatud piirnormi järgi ei tohi radooni sisaldus koolide ja lasteaedade ruumiõhus ületada 200 Bq/m3. Keskkonnaministeerium tegeleb hetkel määruse eelnõu väljatöötamisega, millega kehtestatakse töö- ja eluruumides radooni piirnormiks 300 Bq/m3. Mujal maailmas kõiguvad normipiirid 150—1000 Bq/m3 vahel.

Seotud lood:

Konkreetse majapidamise radoonisisaldust saab kindlaks teha ainult mõõtes, õige tulemuse saamiseks oleks seda mõttekas teha paari-kolme kuu vältel. Kui oled huvitatud oma kodus radoonitaseme mõõtmisest, saad selle teenuse tellida Keskkonnaameti kiirgusosakonnast.

Kuidas radoonisisaldust eluruumides vähendada?

Radooni sisaldus ruumide siseõhus varieerub kõvasti ja sõltub maja asukohast, tüübist ja elanike harjumustest. Et aga viibime siseruumides kaks kolmandikku oma ajast ning radoon satub meie organismi just kopsude kaudu, siis on ülioluline teada, kuidas kõrget radoonisisaldust oma kodus vähendada saab.

Radoonisisalduse tõusu eluruumides tekitab ka meie pikk talv ja kütteperiood. Et kütteperioodil on aknad-uksed tihedalt kinni, siis ruumide ventileerimisel ja ahju kütmisel tõmmatakse siseruumi suhteliselt rohkem majaalust õhku, mis on kontaktis pinnasega. Ja lisaks takistab talvel külmunud pinnas hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Kõige suurem ongi radoonisisaldus majas just talvisel ajal.

Igapäevaselt saab selle vastu teha nii mõndagi:

  • Tuuluta tube võimalikult tihti. Nii vahetub radoonirikas õhk kiiremini ning selle mõju on väiksem. Tuuluta ka ruume, kus tihti ei viibita (näiteks kelder), et radoon ei saaks sinna kontsentreeruda.
  • Hoia toad ja muud ruumid tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest vabad, sest radooni tütarproduktid kleepuvad seinte ja kardinate külge ning satuvad õhu kaudu inimeste hingamisteedesse.
  • Ära suitseta, sedasi väldid radooni ja suitsetamise koosmõju tervisele.

Maja on võimalik ka ehituslikult üle vaadata:

  • Korrasta ventilatsioonisüsteem, puhasta lõõrid ning torud.
  • Vaata üle põranda konstruktsioon. Sulge kõik nähtavad augud ja praod, näiteks maja alt tulevate torude või juhtmete ümbrused. Radoon pääseb majja seina ja põranda vaheliste pragude kaudu. Ohtlikud võivad olla vihmavee kollektorid garaažides ja abiruumides, kui seal viibitakse tihti või on sellised ruumid ühendatud elu- või töökoha ruumidega. Hermeetiliseks tuleks muuta ka pistikupesad ning muud avaused seintes, sest radoon võib maapinnast liikuda poorsesse seinamaterjali.

Kui radoonisisaldus on üle kahe korra kõrgem soovitatavast tasemest — 200 Bq/m3 koolides-lasteaedades või 300 Bq/m3 väljatöötamisel oleva määruse järgi eluruumides —, ei pruugi sellistest meetoditest piisavat kasu olla.

Loe veel

Valesti parandatud ja korrastatud hoones võib radoonisisaldus ka tõusta. Näiteks pole põrand täielikult hermeetiliseks muudetud, küll aga paigaldatakse tugevad seinakatted ning pakettaknad. Sellisel juhul pääseb radoon endiselt majja, kuid selle väljumine on keerulisem kui enne, kuna loomulik ventilatsioon ei tööta efektiivselt.

Kui radoonisisaldus on üle kahe korra normist kõrgem, siis järgi neid soovitusi:

  • Paigalda uus ning tihe põrandakate. Kõige parem on aga paigaldada täiesti uus põrand. Võimalusel raja hoone alla radooni kogumise torud või võimalda välisõhu juurdepääs hoone alla.
  • Paigalda ventilatsioonisüsteem, mis tekitab hoonesse väikese ülerõhu. Lisaks sellele, et õhk vahetub kiiremini, tekitab väike ülerõhk ka olukorra, kus radoon ei saa nii intensiivselt hoonesse tungida. Ülerõhu tekitamisel peab olema kindasti ventilatsioonisüsteem, mis üheltpoolt puhub õhku sisse, ent samas imeb teistest ruumidest õhu välja. Muidu võib ülerõhk põhjustada seinte hallitust.

Enne kõrge radoonisisaldusega hoone renoveerimist on mõttekas konsulteerida asjatundjatega, et töödest oleks võimalikult suur kasu ega tekiks vastupidist olukorda, kus sisekliima hoopis halveneb.

Allikas: keskkonnaministeerium

LOE KA:

Vaata, kui mürarikkas kohas sina elad! Maa-ametil sai valmis müraandmete kaardirakendus

Tüüpkorteri põhiprobleem on ventilatsioon. Mida saaks ette võtta?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare