Õhk-õhk soojuspump — selle plussid ja miinused Eesti oludes

 (47)
Õhk-õhk soojuspump — selle plussid ja miinused Eesti oludes
Shutterstock

Kohale on jõudnud käre pakane ja maja küttelahendused saavad end nüüd tõestada. Eestis kõige populaarsemat õhk-õhk-soojuspumpa on näha paljude üksikelamute, väiksemate poodide, kontorite ja garaažide najal töötamas täisvõimsusel. Õhk-õhk soojuspumpa nimetatakse lühemalt ka õhksoojuspumbaks või õhusoojuspumbaks. See ammutab vajaliku soojusenergia välisõhust ja annab selle edasi ruumis ringlevale õhule. Õhk-õhk-soojuspumpa saab kasutada ka õhku jahutava seadmena ehk õhukonditsioneerina. Õhk-õhk-soojuspumbaga väheneb kütmiseks vajalik elektrienergiakulu kuni 50%. Nende odav soetamis- ja püsikulu ning lihtne ja kiire paigaldus on teinud neist tänapäeval kõige rohkem levinud soojuspumbad.

Õhk-õhk soojuspump eeldab avatud planeeringut

Mida avatuma planeeringuga on hoone ja selles köetavad ruumid, seda kasulikum on kasutada õhusoojuspumpa. Siis pääseb soojuspumba sisemoodulist tulev soe õhk takistusteta kõigisse ruumidesse. Siinjuures on hea teada, et temperatuur langeb igas soojuspumba sisemoodulist eemal olevas ruumis umbes kraadi võrra. Sisemoodul peab olema paigaldatud nii, et õhuringlus ruumides oleks optimaalseim.

Paigaldamissoovitused ja -põhimõtted

  • soojuse levimiseks peavad uksed olema avatud
  • soojus liigub alumiselt korruselt ülemisele küllaltki efektiivselt, ülemiselt alumisele soojus aga ei liigu
  • soojuse levimine hoones sõltub suuresti hoone soojustusest, mida parem on soojustus, seda ühtlasem temperatuur saavutatakse
  • kui soojendamisel liigub soojus hoones pea igasse tuppa, siis jahutamisel jahe õhk teistesse ruumidesse ei liigu
  • kui suvist jahutamist vajatakse ka II korrusel, on vajalik paigaldada seade, millel on 1 välisosa ja 2 või isegi enam siseseadet või 2 ja enam eraldi seadet
  • kui hoone pindala ületab 130m², on mõistlik kaaluda kahe siseseadmega mudeli paigaldamist
Seotud lood:

Mida õhk-õhk soojuspump ei tee?

Õhk-õhk-soojuspumpadega ei saa toota sooja tarbevett. Puuduseks on veel, et õhk-õhk soojuspumba töö efektiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist ja talviste külmade ajaks on vajalik lisakütteallika olemasolu. Välistemperatuurini -10°C töötab enamik mudeleid efektiivselt. Välistemperatuuril -15°C ja osadel mudelitel isegi -20°C on märgitud soojatoodang veel kaks korda suurem kui kulutatud elektrienergia. Siiski kulub madalatel temperatuuridel lisaenergiat välisseadme karteri soojendamisele ja sulatusprotsessidele, mis alandavad seadme efektiivsust. Kindlasti tuleb õhk-õhk soojuspumba valikul arvestada ka seadme (nii sise- kui välisosa) mürataset.

Millist õhk-õhk soojuspumpa eelistada?

Õhk-õhk-soojuspumba soetamisel tuleks eelistada inverterkompressoriga soojuspumpasid. Inverterkompressor tagab tänu muutuvale kiirusele efektiivselt ja sujuvalt ühtlase ja mugava temperatuuri. Turult võib siiski leida veel ON-OFF tüüpi õhksoojuspumpasid, mis töötavad kogu aeg täisvõimsusel ning seetõttu toimub soovitud temperatuuri saavutamiseks palju sisse-välja lülitusi. Seda tüüpi õhksoojuspumbad kütavad ruume ebaühtlaselt — ruum on kord külm, siis jälle liiga soe. Seega on inventerkompressoriga varustatud õhksoojuspumbad efektiivsemad ja vähem energiakulukad kui ON-OF tüüpi kompressoriga varustatud õhksoojuspumbad.

Parima soojusteguri saavutamisel on oluline osa õhksoojuspumbas kasutataval külmaainel ehk külmaagensil, mis seob talvise temperatuuri juures paremini välisõhust soojust, tagades kütmisel seega parima kasuteguri. Praegu kasutusel olev uus külmaagens R410A on loodusele ja inimesele täiesti ohutu.

Liiga suure või madala võimsusega soojuspump?

Õhksoojuspumba valimisel tuleb kindlasti vältida nii üle- kui aladimensioneerimist. Üledimensioneerimisel ehk liiga võimsa seadme puhul hakkab väikestel küttekoormustel, kui küttevajadus on väike, soojuspump tihti sisse-välja lülituma. Rohketele sisselülitustele kuluv energia muudab seadme tasuvusaja liiga pikaks ja esialgselt kallima investeeringu mõttetuks. Mõõdukas üledimensioneerimine on lubatud.

Aladimensioneerimisel ehk liiga madala võimsusega soojuspumba korral ei suudeta tagada piisavat küttevõimsust ja pump töötab liiga suurel koormusel. Sellisel juhul on kogemus näidanud, et veidi võimsama seadme kasutamise korral oleks olnud võimalik rohkem raha säästa. Väiksema võimsusega pumpade puhul on muidugi võimalus neid hiljem juurde lisada. Näiteks ladudes ja tootmishoonetes, kus on raske määrata täpset soojuskoormust, on aladimensioneerimine isegi mõistlik, sest reeglina paigaldatakse sinna rohkem kui üks pump ning hiljem pole keeruline neid vajadusel lisada.

Tähtis on vastavus meie kliimaoludele

Loe veel

Kuna õhk-õhk soojuspumpade vastu on turul kõige suurem huvi, siis tuuakse Eestisse paljude erinevate tootjate toodangut. Mõned neist müüdavatest mudelitest pole aga sobivad meie kliimaoludele ja ei tööta veatult meie talvetingimustes. Selliste soojuspumpade kasutamine ei taga loodetud säästu ning võib kaasa tuua kulukaid remonttöid. Põhjamaadele sobivatel soojuspumpadel on olemas talvevarustus ehk korralik sulatusprogramm ja välisseadme põhja sulatamiseks termostaadiga soojenduskaabel. Kindlasti veendu enne soojuspumba hankimist, et see vastaks meie oludele.

Parima õhk-õhk soojuspumbasüsteemi muretsemiseks on soovitav võtta pakkumised erinevatelt ettevõtetelt ja uurida, mida pakutud lahendus täpselt sisaldab. Kindlasti ei taga odavaim hind automaatselt parimat soovitud lahendust.

Kuhu on hea välisseade paigaldada ja milliseid kohti tuleks vältida

Kõige paremaks lahenduseks on välisseadme paigaldamine spetsiaalse raamiga maapinnale. See lahendus ei lase tekkival vibratsioonil hoonesse edasi kanduda. Vibratsiooni suhtes kõige tundlikumad on puitseinad ja magamisruumide seinad. Kui aga mujale pole võimalik paigaldada, siis tuleb jälgida, et välisseadme tugihoidjatele oleks alla paigaldatud spetsiaalsed külmakindlad vibratsioonipuksid.

Seadet ei ole soovitav paigaldada katusele. Kui paigaldada välisseade katusele, on seadet hiljem raske hooldada, tugevad tuuled halvendavad sulatusprotsessi, sulatusveest tekkiv jäämass lõhub katust — arvestada tuleb, et kevadeks võib jäämass kaaluda kuni tonni. Lisaks puudub seadme üle katusel korralik järelevalve.

Kui paigaldada välisseade liiga kõrgele, on seadet hiljem raske hooldada, sulatusvesi hakkab tilkuma seinale ja tugevad tuuled raskendavad sulatusprotsessi, lisaks puudub seadme üle järelevalve.

Kui paigaldada välisseade liiga madalale, ei ole sulatusvee äravooluks piisavalt ruumi, see tuiskab talvel lund täis.

Allikas: Eesti Soojuspumba Liit

LOE LISAKS:

Millisel juhul oleks mõistlik valida õhk-vesi soojuspump?

Kas maasoojuspump tasub end aina soojemate talvedega kliimas ära?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare