Nutivalvet eelistavad pooled koduvalve kasutajatest. Kui nutikas on siis kaasaegne koduvalve?

Vähe on neid, kes loobuvad vabatahtlikult võimalusest ühendada koduvalve nutiseadmega ja jälgida kodus toimuvat onlines, ütlevad valvelahenduste pakkujad.

Hommikul kiiruga kodust väljudes ununeb kohvimasin sisse, esimese korruse aken lahti ja kes teab, kas mitte isegi saunakeris ei jäänud eelmisest õhtust välja lülitamata. Mis kõige olulisem, lapsele ei jõudnud taas kord sõnu peale lugeda, et koolist tuleb otse koju tulla. Tagatipuks pole maja valve all – jälle.
Aga pole probleemi! Piisab vaid kotist nutitelefon välja koukida ja kõik puudujäägid saavadki likvideeritud, muidugi juhul, kui kiirustaja on nutika koduvalve kasutaja. Kui on, paneb ta distantsilt maja valve alla, lülitab süsteemi kaudu välja vooluvõrgu – kohvimasin, saunakeris ja kogu maja saab päästetud. Lahti jäänud aknal aktiveerub liikumisandur, ja sellest, mis kell laps koduuksest siseneb, saab lapsevanemast klient teada telefonile tulnud märguandest. Kõige tipuks võib tööpauside ajal meelt lahutada otsepildiga pahandusi tegevast kassist, sest koju valitud andurid lemmiklooma liikumisele ei reageeri.
Nutivalve on tegelikult lai mõiste, viitab valvesüsteemide asjatundja Tarmo Nigols, G4S Eesti turvatehnikadivisjoni Põhja piirkonna juht sellele, et igaüks mõistab nutikust erinevalt. Valvetehnika ja turvateenuste pakkujad mõistavad nutika koduvalve all: a) valvetehnika nutikalt juhtimist ( s.o nutiseadmete kaudu, distantsilt), b) valvetehnika sidumist koduelektroonikata.
Võimalusi on tänapäeva nutivalvel tegelikult piiritult, ütleb Nigols. Eelkirjeldatud imeline elu (või kas ikka on imeline) on vaid võimaluste ahtake tipp. „Vast nii kümme protsenti nutivalve kasutajatest hangib ja kasutab võimalikult palju erinevaid lahendusi ja võimalusi, ja ka siis kasutatakse olemasolevatest võimalustest ära hinnanguliselt vaid üks-kaks protsenti,“ nendib ta.

Omad nutikad lahendused on tänapäeval isegi neile, kes ei taha nutitelefoni kasutada.

„Ülejäänud nutivalve kasutajad jäävad koduvalve telefoni või tahvelarvutiga ühendamise ja otsepildi või salvestuste juurde, rohkemat pole lihtsalt vaja.“ Tavalisemad asjad on veel väravate avamine-sulgemine, valgustite sisse lülitamine, välisukse lukustamine, öövalve sisselülitamine, liikumisandurid valvesüsteemi kaudu. Nutiseadmete kodutehnikaga ühildamine on absoluutselt võimalik, kuid nõuab hulga lisaseadmeid ning kodutehnika peab omavahel ja valveseadmetega ühilduma, kõik peab omavahel suhtlema hakkama – see tegelikult polegi lihtne. Nõuab investeeringuid ajas ja rahas.

Nutikus on tavaline
Üldse eelistavad nutivalvet Eestis kõigist koduvalve kasutajatest nii pooled (ja neist siis omakorda kümnendik läheb n-ö täispanga peale, nagu eelpool mainitud). Nigols ütleb, et kõige sagedamini küsitakse sauna distantsilt sisse lülitamise võimalust. „Kuid meie ei pea seda heaks mõtteks ja kliente ei julgusta, sest kas saab ikka alati kindel olla, et näiteks kuumeneva elektrikerise lähedusse pole jäänud ühtegi käterätikut?“ selgitab turvatehnikadivisjoni juht.
Levinuim lahendus kodudes on kaameraga IP andur esikus, mis teeb kaks-kolm pilti liikumisele reageerides, nii saab pärast logist vaadata, mis kell näiteks laps koju jõudis.
Nutivalve ei ole midagi hoomamatut ega uut juba aastaid, see pole tarbija jaoks ka enam kallis, kuid kindlasti ei lähe ka odavamaks, sest lahendusi tuleb aina juurde.
Omad nutikad lahendused on tänapäeval isegi neile, kes ei taha nutitelefoni kasutada. G4S näiteks pakub neile juhtmeta valveandurit, mille paigaldamisega saab igaüks iseseisvalt hakkama. See fikseerib sissetungija ning saadab häire nii majaomanikule kui ka valvekeskusesse.
Mida on selleks vaja, et kodule nutivalve muretseda? Esiteks nutitelefoni või tahvelarvutit, mida igapäevaselt kasutatakse. Iga elektroonikatootja toob ühtlasi turule äpi, mida sisse lülitades saab jälgida kodu valve all olekut või mitteolekut ja seal toimuvat.
Nutikate asjadega kaasnevad ka omad riskid, nutilahenduste kasutajad on reeglina teistest haavatavamad, kui nad teevad kasutuses vigu. Näiteks tuleb kohe tehaseparoolid ära muuta, soovitab Nigols.
Lugu ilmus EPLi erilehes Nutikodu