Arhitektide ülesandeks oli mahutada maja 22 ruutmeetri suurusele krundile, mida piiravad mõlemast küljest teised elamud. Bürool oli juba varasemast paljudes Jaapani suurlinnades kitsastesse oludesse projekteerimise ja ehitamise kogemus. Näiteks on nad Osakas mahutanud ühele krundile 3,5 meetri laiuse hoone.
Esimese hooga mõtlesid arhitektid, et kinnistu on maja ehitamiseks liiga väike, kuid pöörasid siis esialgu võimatuna näiva idee väljakutseks. Tulemuseks on 63 ruutmeetrise pinnaga hoone, mille laiuseks on vähem kui kolm meetrit. Seda kutsutakse nüüd Kobe väikeseks majaks. 2,5 meetri laiusesse majja tuleb valgus läbi katuseakende.
Tänavatasapinnale avaneb lai garaažiuks, peasissekäik asub maja tagaküljel. Maja fassaad on kaetud puiduga, sellel on kolm erinevas tasapinnas asuvat akent, millest välja vaadates saab nautida vaadet linnale ja ümbritsevatele mägedele.
Koridor viib halli, mille jätkuks ühel pool on panipaigad ning teisel pool vannituba. Tualett on samuti samale korrusele paigutatud. Ülemistele korrustele viib koridori lõpust trepp.
Teisel korrusel asuvad köök ja söögituba, mis on ühe astmega ühendatud elutoaga. Kõik ruumid majas on omavahel ühendatud avade või akendega, sel moel on võimalik tagada teatav privaatsus.
„Kui sellises majas elab palju inimesi, muutub nende omavaheline suhe lähedasemaks,“ põhjendasid arhitektid. „Isegi sel juhul, kui elanikke on vaid kaks, tunnevad nad end pigem rahulikult kui üksildasena.“
Maja tagaseinas paiknevad suured köögiaknad, millest paistab sisse piisavalt palju loomulikku valgust. Olemas on isegi väike rõdu. Päikesevalgus pääseb majja ka kahest nelinurksest katuseaknast.
Söögi- ja elutoa seinu katavad riiulid, need jätkuvad ülemistel korrustel magamistubades.
Ehkki maja näeb väljast vaadates välja mitte just eriti kena, siis siselahendused on ülimalt nutikad. See, kuidas valguse ja pindadega on mängitud on eeskujulik.

Allikas: Dezeen.com