NÕUANDEID │ Kuidas valida sisevoodrilauda ja seda õigesti paigaldada?


NÕUANDEID │ Kuidas valida sisevoodrilauda ja seda õigesti paigaldada?
Foto: Shutterstock

Sisevoodri valimine ei pruugi alati kujuneda nii lihtsaks, kui see esmapilgul tunduda võiks. Saadaval on erinevaid puiduliike eri kuju, paksuse, laiuse ja viimistlusega, mis kõik omavad ühes või teises olukorras omi plusse ja miinuseid. Jagame nõu, kuidas rohkete alternatiivide seast see kõige õigem leida!

Voodrilaud sobib kasutamiseks nii laes, kui ka seinal. Tihtipeale kaetakse voodrilauaga vaid üks terve sein või pool seina kõrgusest, et lisada sisekujundusele aktsenti. Neutraalsema ja tagasihoidlikuma tulemuse annab faasitud servadega sisevoodrilaud, kus kahe laua kokkupanemisel jääb nende vahele vaid väike faas.

Voodrilaua paksuse osas peitub lihtne tõdemus — mida paksem on sisevoodrilaud, seda ühtlasem on tema niiskusrežiim. Seega on ka paksema sisevoodrilauaga viimistletud pinnad stabiilsemad. Põhjamaiste standardite järgi on sisevoodrilaua soovituslik minimaalne paksus 14-15mm, eriti niiskete ruumide vooderdamisel. Võib kasutada ka õhemat, populaarsemat ja odavamat 9mm-12mm sisevoodrilauda (kuuse valik, männi valik), kuid tuleb arvestada võimaliku suurema riskiga sagedasematest ja suurematest mahumuutustest tingitud probleemide tekkeks. Samuti on varieeruv ka sisevoodrilaua laius.

Kitsama laua plussiks on väiksem kõmmeldumise ja lõhenemise risk ekspluatatsiooni käigus. Mida laiem laud, seda suurem on risk, et see peale paigaldamist õhurežiimi muutuste tõttu ruumis kõmmeldub ja lõheneb. Risk kõmmeldumisele ja lõhenemisele on väga madal ka laia lamellidest kokku liimitud sisevoodri puhul.

Seotud lood:

Tööstuslikult viimistletud voodrilauast

Tööstuslikult värvitud voodrilaua tootmine toimub siseruumides, kus on loodud selleks vajalik tolmuvaba, ühtlase temperatuuriga ja õhuniiskusega keskkond. Viimistlusvahendid kantakse pinnale tootja poolt ette antud juhiste järgi alati kahes pinnakihis ja ettenähtud kihipaksustega ning selleks kasutatakse värvitootjate poolt heaks kiidetud pinnaviimistluse süsteeme. Sellega tagatakse kvaliteetne ja vastupidav lõpptulemus, mis kestab kaua. Lisaks teostatakse sisevoodrilaua tööstuslikul viimistlemisel kahe pinnakihi vahel alati ka vahelihvimine, mis võrreldes objektil käsitsi viimistlemisega tagab oluliselt kvaliteetsema lõpptulemuse. Isetegemise suureks miinuseks on see, et objektil värvides ei saa tagada värvikihi ühtlast paksust ja kuivamist. Ka hinna poolest on tööstuslikult värvitud lauad odavamad isetehtust, sest tootjad kasutavad tööstuslikke värve, mis on tänu suurtele ostukogustele oluliselt odavamad käsimüügi värvidest ning tööjõukulu ühiku kohta on tänu efektiivsele ja mehhaniseeritud tootmisele (värvikambrid) oluliselt madalam.

Piiranguks võib pidada aga optimaalset tellitavat kogust. Tööstuslikul värvimisel on majanduslikult mõistlik kogus nii värvi toonimise kui masinate häälestamise mõistes ca 50 — 100 m2 värvimist ühe tooniga.

Voodrilaua valikutest ja võimalustest

Sisetingimustesse sobivad hästi nii kuusest kui ka männist voodrilauad, kuid puiduliigi valikul tuleks silmas pidada kuuse ja männi erinevaid omadusi. Männi puit on tumedama tooniga ja omandab aja jooksul punaka-oranžika värvuse, seda eriti UV-kiirguse toimel.

Männi lüli- ja maltspuidu toonide erinevusest on männipuidule iseloomulik kirju ja vahelduva laiusega punane-kollane muster. Oksasus on hõredam kui kuusel, ent oksad on läbimõõdult suuremad ja tihti esineb musta oksa ning koorega oksa. Mänd sobib kasutamiseks naturaalsel kujul või valge poolläbipaistva pinnaviimistlusega hästi suurematesse või valgusküllastesse ruumidesse, kus tema tume toon ei mõju rõhuvalt. Samuti on männi puit sobilik katva pinnavärviga värvimiseks, sest männi oksad on väiksema tihedusega ning seetõttu ei lõhene kuivatusprotsessi käigus ja hilisemal töötlemisel. Sellest tulenevalt on peale katva pinnavärviga värvimist männi sisevoodrilauas oluliselt vähem silmatorkavaid pinnadefekte.

Loe veel

Kuuse puit on heledama tooniga ja säilitab oma tooni ka pikema aja vältel, kolletudes ainult vähesel määral. Oksasus on tihedam kui männil, kuid oksad on toonilt neutraalsed, väiksemad, surnud ning kooroksi on väga vähe või pole üldse. Kuusk, kui hele puit sobib naturaalsel kujul või valge poolläbipaistva pinnaviimistlusega hästi ka väikestesse või hämaramatesse ruumidesse. Kuna kuuse puidule on iseloomulikud kuivamislõhed okstes, siis ei sobi kuuse sisevoodrilaud katva pinnavärviga värvimiseks, sest okste kuivamislõhed võimenduvad katva pinnavärvi all veelgi rohkem. Värvitooni valimisel tuleb arvestada, et värvikaardil olev toon erineb vähemal või suuremal määral alati lõpptulemusest. Värvikaardiks on enamasti paberi peale trükitud trükivärv, mis erineb oma läikusastmes ja valguse murdumise omadustes puidu peale kantud päris värvist. Seega, kui kahtlete valitud värvitoonis või soovite mõnd kindlat tooni saada, siis leppige pikema tarneajaga ja tellige näidistükid päris värviga päris puidul. Samuti on võimalik tellida ühe kihiga viimistletud materjali. Vajadusel saate peale paigaldamist seinas teise kihiga tooni parandada.

Voodrilaua paigaldusest

Sisevoodri paigaldamisel tuleb arvestada ruumis esinevat niiskuse, seinast eralduva niiskuse ja ruumi ventileeritusega. Lisaks tuleb arvestada ka alusseina materjali tüüpi ja alusseina pinna siledust. Näiteks võib siledapinnalisele loodis puitkarkass alusseinale, mis asub kuivas ja hästi ventileeritud ruumis, kinnitada sisevoodri vahetult alusseinale. Kivist, betoonist ja teistest materjalidest alusseina puhul on sisevoodri alla vajalik paigaldada alusroovitus, mille külge oleks võimalik lauad kinnitada. Olenevalt voodri paigaldussuunast kinnitatakse roovlatid vertikaalselt või horisontaalselt. Roovlattide sammu määrab voodrilaudade paksus. Mida õhem laud, seda tihedam roovitus. Tavaliselt tehakse roovitus 600 mm sammuga. Stabiilse ja tasapinnalise aluse korral võib kasutada 18 x 45 mm latte. Mida ebatasasem ja nõtkuvam on alus, seda paksemast materjalist tuleb teha roovitus. Kuiva ja hästi ventileeritud ruumi puhul võib roovlatid paigaldada ühes tükis ehk roovlattide otstes pole õhutusvahesid vaja. Niisketes ruumides näiteks saunas ja vannitoas tuleb alusroovitus paigaldada roovlati juppidest, mis oleks otstest üksteisest eemal, tagamaks seina vahel tõhusama õhu liikuvuse.

Voodrilaudade kinnitamiseks sobivad kuumtsingitud naelad, roostevabad kruvid või voodrilaua kinnitamiseks mõeldud spetsiaalsed klambrid, mis sobivad vaid täispunniga profiilide kinnitamiseks. Sobiv kinnitusvahendi pikkus on selline, et ta ulatuks alusroovitusse vähemalt voodrilaua 1,5 kordse paksuse võrra. Lõhenemise vältimiseks ei tohi kinnitada laudu otsale liiga lähedalt, ohutu kaugus on 7-10cm. Kui on vaja kinnitada otsale lähemalt, siis tuleb eelnevalt augud ette puurida.

Vertikaalse paigalduse puhul alustatakse paigaldamist välisnurgast. Kui välisnurka ei ole, siis sisenurgast. Horisontaalset voodrilauapaigaldust alustatakse sulundipunn üles suunatud, paigaldamine alt üles. Kui sisevoodrit paigaldatakse lakke ja seinale korraga, tuleks alustada esmalt lae katmisega. Voodrilaua liitekohad peavad olema 10 mm kaugusel piirneva seina, lae või nurga asukohast, hiljem tuleks tekkivad pilud katta lae, nurga ja põrandaliistudega.

Allikas: Puumarket

LOE LISAKS:

Viis suuremat viga, mida majavammi tõrjel tehakse

VIDEO | Põrandas auk! Vaata, kuidas seda parandada

Kavalad nipid ja nõuanded puutöö tegemisel, kui õigeid töövahendeid pole käepärast võtta

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare