Mis tüüpi korter on loft ja kui turvaline see on?

 (64)
Mis tüüpi korter on loft ja kui turvaline see on?
Foto: Shutterstock

Mõne aasta eest läks lahti vanade tehasemajade ümberehitamine kortermajadeks ning neisse rajatud korterid muutusid kiiresti eestlaste lemmikkodudeks. Vanadest tööstushoonetest kortermajade tegemine on ülemaailme trend ja sellesse hoonesse tekkinud korterid ehk loftid on trendikad elamised, mis annavad edasi seda vaibi, mida otsivad inimesed, kellele meeldib elada tuiksoonel — elamine sellises majas, kus käis kunagi kõva tootmine, on hea võimalus seda emotsiooni tunnetada.

Arco Vara kinnisvaramaakler Gari Selgis leiab, et kuigi Eesti inimesed on enamasti praktilise meelega ja eelistanud klassikalisi eluruume, siis üha rohkem otsitakse erilisemaid lahendusi, uus põlvkond on välja kasvanud n-ö tüüpkorterist. "Üha enam meeldib neile erilisus, luksuslikkus. Loftid on õhu ja valgusküllased, nii mõnelgi loftil on katuseterrass. Loft on oma suuruse ja avarusega heaks alternatiiviks kiire elutempoga inimesele, kellele eramajaga kaasnevad tööd ja ajakulu ei pruugi sobida," täpsustab Selgis.

Mis on loft?

Loftid on maailma suurlinnades väga populaarsed. Piirkonniti mõistetakse lofti all mõneti erinevaid asju, ent üldjoontes iseloomustavad lofti järgmised parameetrid.

Nagu öeldud, rajatakse loft-tüüpi kortereid vanasesse tootmishoonetesse ja tehasemajadesse. Et tootmishoonete siseruumid on avarad ja ilma siseseinteta, siis puuduvad ka loftil eri ruumi osi eraldavad siseseinad, mis teeb sellest avatud planeeringuga korteri, kus ainsad eraldusseinad on heal juhul ümber sanitaarruumide.

Foto: Shutterstock
Seotud lood:

Loftil on kõrged laed, tootmisruumi betoonlagi on jäetud katmata, eksponeeritakse massiivseid kandekonstruktsioone, nagu sambad, tellis- või betoonseinad, laetalad jms. Nähtavale on jäetud ventilatsioonitorud ja korstnajalad. Loftil on enamasti ka maast laeni ulatuvad aknad.

Kõrged laed, suured aknad ja katmata kiviseinad teevad sedatüüpi korterist meie kliimas muidugi sellise, mida peab korralikult kütma, seega on ülalpidamiskulud ka kõrgemad kui tavakorteritel. Arco Vara kinnisvaramaakler Gari Selgis mainib, et lofti-tüüpi korterite ülalpidamiskulud on kõrgemad seetõttu, et korteri kubatuur on oluliselt suurem ja seda ülikõrgete lagede tõttu. Õhumass, mida kütma peab on suur ning teadupoolest liigub soe õhk üles, lae alla.

Foto: Shutterstock

Loftide algus ulatub 60ndatesse

Arvatakse, et loftid said alguse 1960ndate New Yorkist, mil Sohosse ehitati esimesed sedatüüpi korterid, kuhu kunstiinimesed rajasid ka oma stuudiod. Üle lombi eristatakse nn tõelisi lofte tavaloftidest, viimased lihtsalt imiteerivad industriaalset sisekujundust, kuid on ehitatud uutesse majadesse, mis pole olnud tööstushooned. Õiged loftid asuvad ikkagi endistes tööstushoonetes.

Foto: Shutterstock

Lofti sisekujunduses püütakse hoida minimalistlikku joont ja mitte seda üle koormata rohkem mööbli ega muude esemetega. Sisekujundus teenib sama eesmärki, mis maja ise — näidata endisaegsete tootmisruumide avarust. Privaatsuse huvides muidugi püstitatakse ka rohkem seinu.

Foto: Shutterstock

Mõnel juhul peetakse aga loftiks ka seda osa ruumist, mis on ehitatud poolkorrusena ja avatuna mõne ruumi peale, et hoida ruumikasutust võimalikult optimaalsena. Sellist lahendust iseloomustab näiteks suure avara ja kõrge laega elutoa lae alla ehitatud magamiskoht, ent seal võib olla ka väike kodukontor vms.

Eestis on loftide ehitamiseks palju võimalusi, mitmed kunagised tööstushooned saab kortermajadeks ümberehitada ning seda on ka tehtud, Rotermanni ja Lutheri kvartalid on head näited.

Lofti turvalisus ja tuleohutus

Küsimustele vastab Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Margus Piik

Kas lofti ehitamisel on mingid erilised tuleohutusnõuded?

Loe veel

Läbi kahe korruse korteri puhul ei esitata täiendavaid nõudeid võrreldes tavapärase korteriga, mis asub ühel „korrusel“. Peamine nõue on, et korter moodustab omaette tuletõkkesektsiooni. See tähendab, et korteri seinad ja korteri välisuks (avaneb trepikotta) peavad tulekahju olukorras vastu teatud aja. Samuti tuleb isoleerida tulepüsivaks tehniliste kommunikatsioonide läbiminekud tuletõkkeseintest. Lisaks sellele peab korteris olema vähemalt üks tulekahju-signalisatsiooniandur.

Kas sedatüüpi korteri elanikud peavad tuleohutuse seisukohalt midagi lisaks teadma või arvestama? Kui mõelda tavaloogika tasemel, et tegu on tavaliselt kõrgete lagede ja täiesti avatud planeeringuga korteriga, siis levib tuli selles kiiremini.

Tuleohutuse seisukohast on kõrge lagi isegi mõnes mõttes parem. Juhul kui tulekahju peaks tekkima, tähendab see seda, et suitsupadi, mis moodustub lae alla, annab esimesel korrusel pikema aja evakueerumiseks, kuna sellisel juhul ei jõua suits nii kiiresti põrandapinna lähedusse.

LOE LISAKS:

Millal võib ehitustöid teha ilma projektita ja millisel juhul tuleb need seadustada?

Mida saab ette võtta, kui naaber kulude kokku hoidmiseks oma korterit ei küta? Kas radiaatoripõhine kuluarvestus on oma aja ära elanud?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare