Millised on põhilised vead keldri soojustamisel ja kuidas neid vältida? Nipid, kuidas ohjeldada niiskust
Soojustatud kelder on energiasäästlikum. Kui keldriruumid on seestpoolt soojustatud, püsib soe õhk sees ja küttekulud on madalamad. Kui keldrist tuleb aga külma õhku, kuna see on soojustamata, peab siseruumides olev kliimaseade (kütteseade) töötama oluliselt võimsamini, mistõttu kulub rohkem energiat ja küttearved on suuremad.
Samuti püsivad keldriruumide seinad kauem tervena, kui need on soojustatud. Ilma korraliku soojusisolatsioonita koguneb niiskus ja tekib hallitus. Efektiivne keldriruumide soojusisolatsioon on kui veekindel aurutõke. See takistab kahjurite levikut ja parandab õhukvaliteeti.
Kuidas keldrit soojustada?
Keldriruumide seinu saab soojustada seest- või väljastpoolt. Tavaliselt soojustatakse väljastpoolt siis, kui maja ehitatakse. Olenemata sellest, et väljast soojustamine on kõige parem ja õigem variant, siis lihtsam on muidugi seest soojustamine.
Eriti praktiline on seda teha siis, kui kelder on ehitatud, aga on viimistlemata. Keldrit saab ka ise soojustada erinevaid nippe kasutades. Küll aga eelistavad paljud inimesed tellida selle töö jaoks professionaalsed ehitusmehed.
Isolatsioonide tüübid
Villamatid on tavaliselt rulli keeratud ja meenutavad tekki. Need on tehtud mineraalkiududest nagu klaaskiud ja vill. Klaaskiududest villamatt on küllaltki soodne variant.
Kõvavahtplaadid on villamattidega võrreldes kallimad ja efektiivsemad. Kõvavahtplaadid on tehtud eksrudeeritud polüstoüroolist (XPS) ja on paljude kodude soojustamiseks parim valik. Üks või kaks kihti XPS’i tagab hea hea niiskuskindla isolatsiooni. Samas on XPS aga kergesti süttiv, mistõttu tuleb see paigaldada koos termotõkkega nagu näiteks 1,3 cm paksune kipsplaat.
PUR-soojustus ehk polüuretaansoojustus on nüüdisaja tõhusaim vahend maja soojustamiseks. Sellega täidetakse kõik seintes olevad õhuvahed ja maja muudetakse õhukindlaks. Seda saab kasutada nii seinte kui ka katuste soojustamiseks. PUR-vaht pihustatakse pinnale, mida soovitakse soojustada või süsitakse seintesse läbi pisikeste puuritud augukeste. Soojustuskiht vajub vedelikuna augu põhja ja täidab paisudes kõik tühimikud ja õhuvahed. Nii jääb maja sein õhukeseks, kuid samas peab ülihästi soojust.
Nipid niiskuse ohjamiseks
Peamine raskus, mis keldriruumide soojustamisel esineb, on seotud niiskusega. Betoonseinad imevad endasse niiskust nagu käsnad, mistõttu pääseb väline niiskus lihtsasti keldriruumidesse. Seetõttu on üks isolatsiooni kasulikemaid pooli selle aurutõke. Tähtis on aga jälgida, et see oleks korralikult paigaldatud, sest muidu teeb see pigem kahju kui kasu.
Kui maja kelder on väga niiske ja niiskus on majja pääsenud, siis tuleb see enne soojustamist korda teha. Vastasel juhul on kogu töö ja vaev asjata. Kui näed, et seintel on veepiisad ja niiskus ei ole mitte ainult tajutav, vaid ka nähtav, siis tuleb enne teha korda äravoolusüsteem või see paigaldada.
Keldriruumide soojustamisel tuleb isolatsioonimaterjal paigaldada otse betoonseinale. Kui kasutad soojustamiseks aga villamatte, siis tuleb jätta seina ja villamattide vahele natuke ruumi. Muidu imavad villamatid kogu niiskuse endasse ja tekib hoopis hallitus. See on kusjuures üks tüüpilisemaid vigu. Klaasvill ei ole veekindel!
Kas panna plastkile betooni ja soojustuse vahele? Ei, kindlasti mitte. Uuringud näitavad, et see teeb pigem halba, kui head. Nimelt takistab plastkile õhu liikumist, aga hallituse vältimiseks peab maja saama nii-öelda hingata. Korralikult paigaldatud soojusisolatsioon on parim kaitse niiskuse vastu.
Paigaldamisnipid
Klaasvilla paigaldamisel on tähtis jälgida ohutusnõudeid. Näiteks peaks kandma kaitseprille, maski, mis kaitseb nina ja suud ning riideid, mis kaitsevad nahka, s.o kindaid. Kõik vajaliku saab osta ehituspoest.
Kui paned klaasvillamati seinale, siis ära vajuta liiga kõvasti. Selle asemel, et materjal lihtsalt sisse suruda, lõika villamatt terava noaga soovitus suurusesse. Väikeste kohtade täimiseks võid lõigata tükke juurde. Klaasvillamatt peaks jääma tihedalt, kuid mitte liialt kitsalt.
