Kuid need siiani mitte just väga lubavad sõnumid muutuvad peatselt, ja üsna suuresti. Tegelikult on sügavad muutused ehitustööstuses siiski juba alanud, kuigi senimaani mitte veel väga suures ulatuses. Ehitussektorit iseloomustab täiuslikult kirjanik William Gibsoni lause: „“Tulevik on juba täna käes – lihtsalt see pole veel ühtlaselt jaotunud.“
Võtmesõna muutuste juures on digitaliseerimine. Kesksesse ehitusplatvormi Building Information Modelling (BIM) integreeritakse aina enam ja enam digitaalseid sensoreid, intelligentseid masinaid, mobiilseid seadmeid ja uut tarkvara.

Väljakutseks on praegu kõige uue laialdane omaksvõtt ning korralik juurutamine. Millises ehitussektori osas iganes mingi uus tehnoloogia korralikult juurutatakse ja kasutusele võetakse, tähendab see koheselt, et ühe ehitusprojekti elutsükli maksumus väheneb peaaegu kahekümne protsendi võrra, lisaks veel täiendav kasu ehitusaja vähenemise, kvaliteedi ja turvalisuse arvelt.

Haaratud on kõik ehituse faasid

Nüüd teevad tehnoloogilised arendused revolutsiooni pea igas ehitise eluetapis, kontseptsiooni loomisest kuni lammutamiseni. Digitaalsed tehnoloogiad on väga olulised ja annavad lisaväärtust kogu inseneritöö ja ehitustööstuse väärtusahelas.
Digitaliseerimine muudab kõiki kolme kõige olulisemat ja suuremat ehitusprojektide elufaasi. Kujuta ette sellist stsenaariumi: ei mingit tulevikku, vaid ohe siin ja praegu, kuigi ehitusplokid on ikka veel jaotunud erinevate ehitusplatside vahel.

Disaini ja inseneritöö faasis pakub BIM välja potentsiaalsed projekti- ja konstruktsioonivariandid, samal ajal kontrollides, et kulud oleks korrektsed ja info pakkumiste tegemiste protsessi tarvis läbipaistev ja kõigile kättesaadav.
Huvitav näide on Crossrail, maailma üks suurimaid ja keerulisemaid infrastruktuuriprojekte, mille käigus ehitatakse Londonisse uus metroo. Disainerid ja insenerid kasutavad BIM andmebaasi, millesse on kokku kogutud 1,7 miljonit CAD faili.
Tegelikus ehitusfaasis, jälgivad ja kontrollivad ehituse käiku droonid. 3D-printerid valmistavad ette paljude ehitusdetailide poolfabrikaadid. Materjalide, varustuse ja tööliste monitoorimiseks kasutatakse GPS ja raadiosageduste identifitseerijaid (RFID), et optimeerida vood ja inventeerida ladude seisu.

Töö käigu jälgimiseks ja võrdlemiseks kasutatakse 3D laserskänningut ja õhust kaardistamist. Reaalsest ehitustööst teevad palju ära robotid ja isesõitvad sõidukid. 3D laserskänningut ja õhust kaardistamist kasutatakse selleks, et võrrelda ehituse edenemist virtuaalsete mudelitega, et oleks võimalik teha koheseid kohandusi ja hiljem minimaalselt ümberehitusi teha.

Näiteks on üks Jaapani tootja valmis saanud täiesti automaatselt töötava buldooseri, mida juhtivad droonid kaardistavad reaalajas ehitusplatsi ja koguvad töökoormuse kohta andmeid.
Tööfaasis jätkavad sissehitatud sensorid protsessi jälgimist igas etteantud punktis, kontrollivad asetust ja varustavad kõige vajalikuga, samal ajal tsentraalset andmebaasi uuendades. Kogu seda materjali saavad kasutada kõik töömeeskonnad.
Andmed sõidukite liikumise, elektrikasutuse ja muu kohta kogutakse samuti digitaalselt ja analüüsitakse ning selle alusel optimeeritakse otsustamisprotsessi.
Jaapani firma NTT on BIM-i kasutades võimeline ehituskulusid umbes 20 protsendi võrra vähendama.

Hoovõtmine

Üldiselt on selliste uute ja kõikemuutvate tehnoloogiate kasutuselevõtmise algus olnud aeglane. On tulnud tegeleda mõningase vastasseisuga ja mõned firmad pole kõigist kasuteguritest aru saanud.
Samas, raskused on ületatavad ning aina enam ja enam ehitusfirmasid kasutab uusi võimalusi, et tootlikkust hüppeliselt tõsta.
Umbes kümne aasta jooksul peaks kõigi ehitusprotsesside digitaliseerimine andma hiiglasliku kokkuhoiu. Mitte-eluruumide puhul eeldatakse, et see saab olema disainimise, projekteerimise ja ehitamise faasis 0,7-1,2 triljonit USD (13-21 protsenti) ning 0,3-0,5 triljonit USD (10-17 protsenti) hoonete kasutusfaasis.

Oluline on tähele panna, et kasulikkus ilmneb mitte ainult ehitise juures, vaid ka teistes sektorites, mis ehitamisega seotud – näiteks tööstuses ja infrastruktuuris.
Selleks, et asi edeneks, peab lõhe erinevate osapoolte – ehitus- ja tehnoloogiafirmad, riikide valitsused – vähenema. Kõik osapooled peavad olema paindlikud, oma oskusi arendama ja neisse investeerima.
Allikas: World Economic Forum