Millal tuleb maksta ehitisregistrisse kandmata ehitise eest 500 eurot riigilõivu?

 (66)

Millal tuleb maksta ehitisregistrisse kandmata ehitise eest 500 eurot riigilõivu?
Shutterstock

Vastavalt riigilõivuseaduse § 331.6 tuleb enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasuda riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.

Teder Law Firm vandeadvokaat Pille Pettai ütleb, et see säte rakendub siis, kui ehitist ei nähtu ehitisregistris ja puuduvad ehitise ehitamise alusdokumendid, mis tõendaksid, et ehitis ehitati õiguslikul alusel. Õiguslikuks aluseks on üldjuhul ehitusluba.
500 eurone riigilõiv ei käi kõikide ehitusregistrisse kandmata ehitiste kohta, vaid see riigilõiv on seotud ebaseaduslike ehitiste registrisse kandmisega. Ebaseaduslik on ehitis, mis ehitati ilma ehitusloata olukorras, kus luba pidi olema.
Kuna ehitisregistri kanne ei tõenda ehitise püstitamise seaduslikkust, saab omavalitsus ehitusjärelevalve käigus hinnata, kas tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega. 500 eurot katab registrisse kandmata ebaseadusliku ehitise ehitusjärelevalve, samuti ehitus- ja kasutusloa andmise kulud.

Aga kui ei tea näiteks 100 aastat vana maja kohta, kas dokumendid ja ehitusluba oli olemas, mida siis teha?
Ebaseaduslik ehitis on ikkagi ehitis, mis püstitati ilma õigusliku aluseta. Seega juhul, kui on võimalik tõendada, et ehitis on püstitatud õiguslikul alusel, ei pea suuremat (500 euro suurust) riigilõivu maksma.
Samas, kui tegemist on näiteks 100 aastat vana majaga ja on enamasti olemas selle kohta ka dokumendid, siis on võimalik ka olemasolevate dokumentide alusel ehitised registrisse kanda.

Seotud lood:

Pille Pettai sõnul saab dokumente otsida arhiivist, kui endal ei ole dokumente säilinud. Kui selgub, et ehitamise aluseks olevad dokumendid siiski puuduvad, tuleb üldjuhul alustada kas ehitusloa- või kasutusloa andmise menetlusest. Kuna ehitised, nende seisukord ja dokumentide komplektsus on igal konkreetsel juhul erinevad, tuleks pöörduda kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalve ametniku poole, kes selgitab välja konkreetsele juhule vastavate dokumentide vajaduse ja otsustab, millist menetlust peab läbi viima, et ehitist seadustada.

Loe veel

Lisaks arhiividokumentidele saab ehitise seaduslikust tõendada ka omandireformi ajal koostatud dokumentidega jm tõenditega, mille alusel KOV saab veenduda, et tegemist on enne 01.01.2003 valminud hoonega.
Kuna ehitisregistri kanne ei tõenda ehitise püstitamise seaduslikkust, saab omavalitsus ka hiljem ehitusjärelevalve käigus hinnata, kas tegemist võib olla ebaseadusliku ehitisega. Sellisel juhul aga peab juba järelevalve tegija nimetama, milliseid dokumente ta püstitamise õiguslikuks aluseks peab.
Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare