Siseviimistlusega tegeleva ettevõtte Vekri omanik ja ehitaja Veiko Janseni sõnul hakkab põrand kriuksuma, kui puit puidu või metall puidu vastu hõõruma hakkab. “Kõige sagedamini kriuksub ristlaagidele ehitatud laudpõrand – puit kuivab, naelad liiguvad lahti ning kui niisugusel põrandal kõndida, hakkabki põrand kriuksuma,” selgitab Veiko Jansen.
Kriuksumise põhjus peitubki enamjaolt selles, et põranda tegemisel on kasutatud toorest puitmaterjali, mistõttu kägisevad sageli just nõukaaegsed põrandad, mil ehitada tuli sellest,
mida objektile toodi. Seetõttu pole imestada, et põrand mõne aja pärast häält tegema hakkas – puit kuivas ning naelad ja lauad hakkasid liikuma. Naksuda võib näiteks ka nõukaaegne kilpparketist põrand – niisuguseid põrandaid kohtab näiteks siiani Lasnamäe majades.

Pikkadest parkettliistudest ehitatud põrand võib hakata kriuksuma, kui aluspõrand on väga ebatasane. Peale astudes paindub liist läbi ja võib väikese kriiksu tekitada. Puittrepi kriuksumise põhjus peitub samuti materjali kuivamises – tapid hakkavad liikuma ja tekibki kiuks. “Ega sellest õieti lahti saagi,” nendib Jansen, “aga selles peitub ka omajagu võlu.”
Kõige kindlam võimalus põranda häirivast kriuksumisest lahti saada on vana põrand üles võtta ja ehitada uus, ütleb spetsialist. Laage ei pruugi sealjuures ilmtingimata vahetada, sest puit on ju kuiv, iseasi, kui laagid pehastunud pole.

Kui laagidega on kõik korras, rihitakse lauad maha ja paigaldatakse tavaliste naelte asemel kruvide või liimnaeltega, mis hoiavad lauad laagide küljes naeltest märksa kindlamini kinni. Kvaliteetse puitpõranda, kui lauad on heas seisus, pole otstest mädanenud vms, saab uuesti pärast ü l e s võtmis t kasutusele võtta.
Lauad rihitakse uuesti maha, kinnitatakse, lihvitakse, kui vaja ning viimistletakse.

Põranda aluspind peab tasane olema

Ebatasasele aluspõrandale paigaldatud parketikiuksumisest ei pääse ka teisiti kui põranda ülesvõtmise, aluspõranda sirgeks ajamise ning põranda uuesti paigaldamisega. Ühe lihtsa ja odava, kuid täiesti toimiva lahenduse tegid OÜ Vekri töömehed kliendi soovil nii: vanale saepuruplaadist põrandale pandi peale laminaatparkett. Enne asendati aga naelad, millega saepuruplaat kinnitatud oli, kruvidega. “Põrandale astudes oli näha, millised naelad liikusid ning kriuksumist tekitasid – need tõmbasime välja ja asendasime kruvidega,” meenutab Jansen.
Kilpparketi kriuksumisest võib proovida lahti saada kriuksu piirkonda kruvisid lastes, aga siis tuleb kruvipead põrandaga sama värvi puidukitiga ära peita. Nõukaaegse kilpparketi ülevõtmisse ja uuesti paigaldamisse suhtub ehitaja skeptiliselt. “Head nahka sellest ei saa ning tavaliselt ehitatakse siis juba uus põrand,” märgib ta.

Õhukesest sammumüraplaadist on ka abi

Täiesti uut puitpõrandat ehitades on märksõna number üks, et materjal oleks korralikult kuivanud. Kui põrandalauad hangitakse ilusti kuivad ja kvaliteetsed, siis just alusmaterjali pealt kiputakse vahel kokkuhoiu kohta tekitama ning kasutatakse niisket puitu. “Risk on suur, et laagide kuivades hakkab põrand õõtsuma ja häälitsema,” osutab Jansen, et sellisel puhul ei pruugi ka kruvidega kinnitamine sajaprotsendiliselt abiks olla. Kokkuvõttes tuleb lõpuks ikka kriiksumisest vabanemiseks põrand üles võtta ja uuesti maha rihtida.

Põrandalaudu – kui tegu on kvaliteetse ja kuiva materjaliga – on soovitatav enne paigaldamist ööpäev samas ruumis lasta seista. Kindlasti ei paigaldata ühtegi puitmaterjali – olgu tegu laua või laminaadiga – otse vastu seina, vaid jäetakse seina ja materjali vahele väike paisumispilu. Vastu seina puutuv materjal võib kõndides samuti kiuksumist põhjustada. On aga ennatlik arvata, et puidust põrand kõndides üldse mingit heli ei teegi – tegemist on ju ikkagi n-ö mängiva materjaliga ning väike nagin käib asja juurde. Kui põranda naginast või kriiksumisest on häiritud nõrganärvilised alumised naabrid, siis ei maksaks kodurahu huvides puidust põrandat tehagi.
Kui muust materjalist põrand on välistatud, võib aga sammumüra leevendamiseks paigaldada põranda alla õhukese sammumüraplaadi, mis läbikostvust kuigipalju summutada aitab.
Allikas: lugu ilmus EPLi erilehes Ehita ja Renoveeri