Mida tuleb ehituslikult silmas pidada hea akustika saavutamiseks?

 (1)
Mustpeade Maja näitel
Meelis Kubits.Steinway klaver.Mustpeade Maja
Mustpeade majaFoto: Vallo Kruuser

Füüsikat tasub kõigil õppida kas või sellepärast, et aru saada, millal vaiksemalt ja millal kõvemini rääkida, teada, kuidas kujuneb kaja ja kuidas neeldub heli. Akustika (akustikos tähistab kreeka keeles kuulmis-) on füüsikaharu, mis uurib helinähtusi. Arhitektuuriakustika aitab akustiliselt optimaalsete siseruumilahenduste ja kontserdiväljakute kujundamisel. Mõelge kas või Tallinna lauluväljakule! Akustikul on tööd nii ruumi planeerimisel, kujundamisel kui ka olemasoleva ruumis helindamise paika panemisel.

Helindaja Andro Urb, kas ja kuidas peab akustikaga arvestama, kas ehitust alustades, ruume remontides või ka näiteks ürituseks toimumispaika valides?

Ruumi akustikale liiga sageli ei mõelda, pahatihti ei mõtle sellele kuigi põhjalikult isegi kontserdikorraldajad. Ometi on toa kõla üks esimesi asju, mida ruumi sisenedes alateadlikult märkame ning suur osa meile jäävast muljest on sellega tahes-tahtmata seotud.
Ruumi akustika sõltub paljudest detailidest. Ruumi suurus, selle mõõtmete omavahelised suhted ning nurgad määravad võimaliku järelkõla pikkuse ning iseloomu. Seinad, põrand kui ka lagi, nii nende kattematerjalid kui ka sisemised konstruktsioonid määravad helide neeldumise. (Kivi ja betoon peegeldavad rohkem, metall peegeldab ning kumiseb kaasa, puit peegeldab ja neelab samaaegselt, tekstiilid püüavad kõrgeid sagedusi). Ka toas asuvad esemed mängivad rolli, nagu seal viibivate inimeste arvgi. Kui toas asuvad esemed tekitavad omavahel palju ebakorrapäraseid nurki, siis toa kõla ühtlustub ja muutub subjektiivselt meeldivamaks. Lõpuks omab mõju ka heliallika ja kuulaja asukoht. Näiteks toa nurkades ja seinte ääres võivad madalad sagedused valjemad tunduda.

Seotud lood:

Millises ruumis on hea akustika, millises mitte?

Heast ja halvast akustikast rääkides tuleb alustada eesmärgist. Õhtumaade klassikalise muusika jaoks on parimad pika kõlaga ruumid. Mida vanem muusika, seda suurem võiks olla ruum. Suur kaja võimendab naturaalseid hääli, pikendab nende kestust ning lisab värvi.
Mida rohkem vajab muusika võimendust, seda rohkem on probleeme ruumi kajavusega. Väheneb detailide selgus ning teatud sagedused võimenduvad ebaproportsionaalselt.

Loe veel

Viibisin kord pressikonverentsil Niguliste kirikus. Sealne ruumikõla on üle 10 sekundi pikk, koorilauluks täiesti ideaalne, aga kõnelejast kümne meetri kaugusel oli tekst juba arusaamatu.
Sarnane asi võib juhtuda ka palju väiksmates ruumides, kui tuba on mööblist täiesti tühi ning seinad ja põrandad on katmata. Võib tekkida ebameeldiv “vannitoa kaja” efekt. Jällegi — teatud muusika jaoks võib see hea olla, kuid mitte kõnepidamise või banketi jaoks. Viimasel juhul võib sumin paisuda tihti väga suureks, sest mitusada inimest püüavad üksteisest üle rääkida ruumis, mis paisutab ka vaikseid kõlasid.

Niguliste kirik Foto: Tanel Meos

Sel põhjusel toimuvad konverentsid jms sündmused tihti väga “mattides” ruumides, kus kaja on viidud miinimumini. See teeb helitehniku töö kõne võimendamisel kahtlemata palju lihtsamaks. Samas äärmuslikult heli neelavad ruumid võivad kärmelt hakata mõjuma ebaloomulike ja ahistavatena. Me oleme harjunud mõõduka hajutatud ruumikõlaga, nagu on meie esemeid täis kodudes.

Ent üks aspekt siiski on, mida võib liigitada ruumi puhul halvaks. See on korrapärasus. Kui ruum on tühi kuup, siis hakkavad seal summeeruma väga konkreetsed sagedused ja ülemhelid. Üldiselt on see ebasoovitav. Sel põhjusel on kõik moodsa akustikaga saalid ebakorrapäraste vormidega, mis lõhuvad neid peegeldusi.

Mustpeade majas on palju saale, mida võiks nende puhul esile tuua?

Valge saal on väga hea klassikalise muusika jaoks. Mida rohkem vajab muusika võimendust, seda keerulisem on seda hoida arusaadava ja meeldivana. Õige helilahendusega sobib sinna iga muusika ja üritus, vaja on eeskätt kogemusi ja teadmisi, milliseid võimalusi saab kasutada. Osalise lahendusena on võimalik kasutada rohkem kõlareid, nn delay liinid toovad heliallika kuulajale lähemale. Nii saab vähendada seinte peegeldustest hilinenud helide tähtsust ning muuta kõne või muusika selgemaks. Samas on sellised lahendused töömahukad, kallid ning võtavad ka ruumi (kui tegu pole statsionaarsete süsteemidega).

Olavi saal on sarnane Valge saaliga. Ent ta on palju väiksem, seega akustiliselt mitmekülgsem. Väikeste ning keskmiste klassikalise muusika koosluste jaoks sobib ta erakordselt hästi. Ka banketimelu ei muutu seal lärmakaks ning võimendust on seal veidi lihtsam korraldada.
Muidugi, eks ka publikul on vähem ruumi ning sambad keset saali seavad oma piirid ruumi asetuse planeerimisele.

Mustpeade maja Foto: Vallo Kruuser

Keldrisaal on akustiliselt väga omapärane. Ühest küljest on tegu kiviruumiga, kus on väga helipeegeldavad pinnad. Eriti summeeruvad seal madalad sagedused. Kui saalis viibib palju inimesi, siis need omadused mõnevõrra vähenevad. Omapäraseks teevad akustika aga madalad, kuid suure kumerusega võlvlaed ning keset ruumi asuvad kaks suurt sammast. Need suunavad heliliikumist tihti väga ootamatutel viisidel. Seetõttu on muusika võimendamine seal põnev ettevõtmine ning õige tehnika ja ettevalmistuse puhul saab keldrisaalis väga eriilmelisi kontserte täiesti talutavalt helindada. Samas palju potentsiaalsest publikust jääb konkreetselt posti taha. Väiksemate erapidude jaoks on see soliidne ruum, kui osatakse mõningaid iseärasusi tähele panna. Siin võiks ka selliseid klubiüritusi korraldada, kus esinejaga silmside hoidmine on teisejärguline.

Mustpeades on ka Vennaste saal, kus Tallinna Kammerorkester proovi teeb. Vahel on ka seal üritusi korraldatud. See ei ole väga suur ruum, aga samas hubane. Ta on piisavalt suure kõlaga, et sobida näiteks kammerkontserdiks. Puitpõrand ning põrandal olev vaip, seintel rippuvad pildid jm muudavad ruumi akustika täiesti sobivaks ka võimenduseta kõne pidamiseks ning isegi elektroonilise või rokkmuusika jaoks.

Mida peaks ürituse korraldaja teadma akustikast ruumide valikul — neeldumine, kaja, esemed ruumis?

Kõigepealt tasuks kuulata ruumi enda heli. Kas on kosta ventilatsioonimüra, välist liiklust, naaberasutuste helisid. Kui ees on professionaalse audio või video salvestamine, siis on see ülioluline.

Varem öeldut pean täpsustama, et suured metallesemed ja konstruktsioonid võivad, eriti võimenduse puhul, väga omapäraselt käituda.

Muidugi on põhimõtteliselt võimalik ruumi akustilisi omadusi ka muuta. Lisades või eemaldades neelduvaid/peegelduvaid esemeid ja pindu. Mida suurem on ruum, seda töömahukam ja kulukam see on. Ning tihti on tegemist katse-eksitusmeetodiga, millega kaasneb ka ajakulu.

Kuidas mõjutavad akustikat ruumis olevad inimesed?

Inimkeha on heli neelav objekt. Kui väike tuba on inimesi täis, siis see tuba ei kaja. Aga kui lagi on väga kõrgel, siis see efekt väheneb oluliselt.

Mida soovitad teha, kui on pikk kaja (nt Balti jaamas)?

Muidugi on olemas akustikale keskenduvad füüsikud, kellelt saab tellida professionaalseid lahendusi konkreetse ruumi omaduste muutmiseks. Aga laias laastus võib korrata, et kõrgeid sagedusi neelavad väga edukalt pehmed ja poorsed objektid. Madalamate sagedustega on keerulisem. Nendest saab lahti, kui paigutada ruumi eri suuruses ja peegeldusnurkadega esemeid. Nende vahel võiks olla veidi õhuruumi. Rõhk on ebakorrapärasusel. Seda saab suurendada ka veidrate vaheseinte või massiivsete ruumikorrapärasust lõhkuvate laekaunistustega, ning delay liinid, ehk eesti keeles hilistamine, on siin abiks.

Andro Urb töötab helindajana Rahvusooperis Estonia. Ta on lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli helindaja erialal, Mustpeade majas on ta kontserte helindanud üle kahe aasta.

Küsis Robert Kaasik

LOE LISAKS:

Tunned huvi restaureerimise vastu? Õpi kiviehitiste restauraatoriks!

VANA KIVIAED | Milliseid kiviaedu esineb ja kuidas neid taastada?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare