Küll ja küll on ette tulnud juhuseid, kus sa lähed keset ööd piduliste ukse taha koputama, et nad ometi vaiksemaks võtaks. Olenevalt pidutsejate tujust nad kas avavad ukse või sõna otseses mõttes vilistavad su soovile. Hullemal juhul läheb asi üle käte ja kähmluseks. Harjavarrega paar pauku vastu radiaatorit panna on ka võimalik, selle peale ka mõni kord reageeritakse. Aga ega ühestki sellisest asjast lõplikku kasu ju ei ole.

Kui sellises korteris elavad üürnikud, siis selle eest, mis toimub naaberkorteris, vastutab üürileandja. Kui üürileandja ja üürniku seob korralik üürileping, siis enamasti on seal sees öörahu punkt. Naabrina on sul võimalus lärmava seinataguse osas kaevata üürileandjale kõigepealt. Kuid eks elu on näidanud, et sellest pole suurt kasu, pealegi ei saa sa keset ööd sedasi nagunii kiiret tulemust. Ja isegi kui üürileandja kutsub oma üürnikud korra-paar korrale ja võib-olla ongi majas vaikus mõnda aega, kipub kõik siiski korduma.

Korrakaitseseaduse järgi kehtib ülemäärase müra tekitamise keeld ehk maakeeli on öörahu kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni, ja ainsad kuupäevad, mil võib end oimetuks lärmata, ilma et keegi midagi teha saaks, on ööl vastu 1. jaanuari, ööl vastu 25. veebruari ja 24. juunit.

Kuigi soovitatakse, et mine koputa kõigepealt uksele, räägi pidulistega rahulikult, on see reaalses elus tihtipeale vähese tolguga tegevus. Oluliselt suurema efekti annab, kui kutsud politsei. Kui pidutsejad aduvad, et nende ukse taga on politsei, on peol joonelt kriips peal. Politsei kutsumise poolt räägib seegi, et sa ju ei tea, kui agressiivseks on seltskonnast end keegi joonud ja kui lähed ise asju ajama, siis on see potentsiaalselt ohtlik olukord. Sellegagi saab politsei paremini hakkama.

Sina helistad politseisse ning kõik edasine on juba politsei mure, sa ei pea hommikumantli väel tulema oma uksest väljagi. Ja parem ongi — mida vähem lärmajad teavad, kes neile politsei kutsus, seda rahulikum sul on.

LOE LISAKS: