Mida teha ehitus- ja remondijäätmetega?
Ehitamise ja remondiga kaasnevad mitmesugused jäätmed, sageli suured ja rasked, mis võtavad ehitusplatsil või remondikohas palju ruumi ning millega ei oska esmapilgul midagi peale hakata. Rääkimata väiksemat sorti jäätmetest. Kuidas sortida ehitus- ja remondijäätmed, millise prügi hulka mis kuulub ja kuhu mis viia?
Igal asjal oma koht ja see koht ei ole metsa all
Värvid jäätmejaama
Lahusti baasil toodetud värve ja pintslite puhastamiseks kasutatud lahustite jääke ei tohi kallata kanalisatsiooni. Kogu need eraldi kokku ja vii jäätmejaama.
Elektroonika jäätmejaama
Vanad lambid, pliidid, puhurid, radiaatorid, pesumasinad, elektrividinad saab viia jäätmejaama ja seal tasuta ära anda.
Eterniit jäätmejaama
Vanad eterniitplaadid sisaldavad asbesti, mis on ohtlik inimese tervisele ja ka keskkonnale. Eterniit tuleb eraldi koguda, seda ei tohi visata teiste ehitusjäätmetega ühte konteinerisse ega olmeprügisse. Enne eterniidi viimist lähimasse jäätmejaama kontrolli, kas seda võetakse seal vastu, sest kõigil jäätmejaamadel pole eterniidi vastuvõtmise luba.
Vana mööbel uuskasutuskeskusesse
Kui vana mööbel on vähegi korralik, siis saab selle kas maha müüa või tellida uuskasutuskeskuse äravedu. Kui tegu on siiski oma elu ära elanud asjaga, siis vii see jäätmejaama.
Kile ja papp pakendikonteiner
Remondi käigus tekib palju kile- ja papp-pakendit. Vii need ümbrismaterjalid kindlasti pakendikonteinerisse, see on taaskasutamiseks suurepärane materjal.
Tapeet olmeprügisse
Tapeet meenutab oma olemuselt paberit, kuid seda on valmistamise käigus niipalju töödeldud, et see ei sobi paberina taaskasutamiseks. Seetõttu pane tapeet olmeprügisse.
Suuremate asjade jaoks konteiner
Kõige odavam viis on oma ehitusjäätmed ise sortida ja jäätmejaama viia. Kuid selle puuduseks on, et sul peab kodus olema sortimiseks ruumi, ka aega sellega eraldi tegelda. Üldjuhul on jäätmejaamades puidu, metalli, betooni, kile jms eelsorteeritud asjade üleandmine tasuta ja mahult on sedasorti jäätmeid enamasti kõige rohkem.
Kui ei taha ise sortida, siis ajalist kokkuhoidu ja mugavust pakuvad suured kotid või konteiner, olenevalt remondi ulatusest, saab tellida omale vastava. Koti puuduseks on see, et paljude remondijäätmete jaoks jääb see väikseks. Kott küll kannatab palju, aga tuleb ikkagi silmas pidada, et sinna ei pandaks klaasi, puruks läinud vannitaoplaate või muid selliseid teravaid asju, mis võivad koti puruks lõigata. Peale selle on osades piirkondades suure koti teenuse pakkumine piiratud.
Siis saab valida eri suurusega konteinerite vahel. Konteinerisse on lihtne asju sisse loopida, see mahutab palju ja kui konteiner saab täis, viiakse see ära kas samal või järgmisel päeval juba. Ent konteineri puhul on samuti tarvis üht-teist silmas pidada. Konteinerisse sobivad kivid, betoon, kips, metall, töödeldud ja töötlemata puitmaterjal. Konteinerisse ei sobi eterniit, vedelad jäätmed, biojäätmed, autorehvid, madratsid. Kui ehituse käigus tekib väiksemas koguses värvipurke, siis ka need võib sinna panna. Kui kivi või betooni tekib palju, siis tuleb silmas pidada, et konteineritel on massipiirang, see oleneb konteineri suurusest. Tavaliselt tekib ehituse, koristamise ja kolimise käigus ka paberit ja kilet — need pane läbikumavatesse (mitte mustadesse) kilekottidesse, nii läheb see materjal taaskasutusse.
Põhiline on ikka see, et ehitamist või remonti plaanides mõeldaks ette, milliseid jäätmeid võib tekkida ning käituda vastavalt. Igal juhul ei ole kuidagi vastutustundlik tegu koguda oma prügi kokku ja visata see metsa alla.
LOE LISAKS:
