Milline materjal sobib talviseks müüriladumiseks?

Talviseks müüriladumiseks sobivad hästi näiteks Fibo plokid, mille jämepoorne struktuur annab mördi ja ploki vahel hea mehaanilise nakke sõltumata temperatuurist. Plokke ei tohi aga laduda, kui nende pinnal on jääkirme. Jääkirme rikub nakketugevuse mördi ja ploki vahel.

Samuti on ideaalseks valikuks tellised, millel on keskmine veeimavuskiirus üle 2 kg/m2x min ja veeimavus üle 10%. Kogemused näitavad, et selliseid veeimavusnäitajaid omavaid telliseid võib müürida veel -10°C temperatuuri juures ilma muid meetmeid rakendamata, kui segu temperatuuri hoida müürimishetkel vähemalt +20°C juures. Telliste veeimavus vähendab segude veesisaldust küllaldaselt ehk maksimaalselt 6% kuivkaalust enne, kui segu külmub. Sellele kulub ca 20-30 min.

Raskem on teha talvist müürimist tellistega, mis kuuluvad veeimavuskiiruse klassi 1 või 2. Need on tumedad tellised ja osa valgetest tellistest. Raskete, suure soojamahtuvusega, silikaatkivide vahel jäätub segu kiiremini, kui auktelliste vuukides. Selliste massiivsete või väikese imamisvõimega telliste müürimisel tuleb juba madalama kui -5°C temperatuuri juures, lisaks +20°C temperatuurini soojendatud müürisegule, kasutada ka telliste või tööpaiga soojendamist.

Mida tasuks teada mördist?

Madalatel temperatuuridel võib kivinemisprotsess peatuda, kuid tavaliselt sisaldab mört nii palju õhku, et külm ei tekita kahjustusi. Niipea kui temperatuur jälle tõuseb, kivinemine jätkub. Mörte on kahte liiki:

Valmismörtide kasutamisel on materjali kergem käsitseda ning sooja vee (maks. 50–60 °C) kasutamine annab vajaliku soojalisa. Pigem tuleks eelistada tsemendirikkaid müürimörte. Traditsioonilised lubimördid kivinevad madalatel temperatuuridel oluliselt aeglasemalt ja ei sobi talviseks müüriladumiseks nii hästi. Võib kasutada lisaaineid külmumispunkti alandamiseks ja kivinemisprotsessi kiirendamiseks.

Liiv/tsementmördid. Üldiselt soovitatakse talviseks müüriladumiseks tsemendirikkaid kuivsegusid. Ehitusplatsil valmistatavas segus kasutatav liiv ei tohi olla külmunud ega sisaldada jäätükke. Töötada tuleb soojendatud mördiga, s.t et liiv ja vesi tuleb üles soojendada, nii et enne võimalikku külmumist jääks mördile kivinemisaega. Mörti ei ole soovitatav korraga valmistada rohkem, kui kulub ühe töökorra jooksul. Kui liiv tarnitakse ehitusplatsile, tuleb see katta kohe presendi või isolatsioonimattidega. Liiva soojendamiseks tuleb hankida soojusallikas. Puitküttega liivasoojendaja on vana ja tuntud meetod. Laineplekist plaadid paigaldatakse nii, et nende all oleks võimalik põletada lauajuppe jm ehitusprahti. Liivakiht laineplekil ei tohiks olla liiga paks. Kõige efektiivsemalt saab eelsoojendada vett. Kui kasutatakse puitkütet, asetatakse metallist veetünn kahele Fibo plokile ja plokkide vahelt köetakse. Elektriga soojendades riputatakse keedupulk veetünni ääre külge nii, et kütteelement jääks vette.

Lisaained

Mördi soojendamise asemel ja/või lisaks sellele on olemas lisaained, mille kasutamine võib anda mördile soovitud omadusi. Neid aineid kasutatakse mördi külmumise vältimiseks mõne tunni jooksul, et saaks toimuda kivinemine. Kasutage ainult ametlikult heakskiidetud lisandeid ja järgige tootja juhiseid.

Müüri ladumine

Vaikse ja külma ilmaga võib müüri laduda ilma eriliste probleemideta küllalt madalal temperatuuril. Soojendatud mördi ja/või lisaainete kasutamisel võib laduda müüri kuni -15 °C temperatuuriga. Külma ja tuulise ilma kombinatsioon takistab müüritöid palju suuremal määral. Tuulel on materjalidele ja valmismüürile jahutav mõju ja see on sageli põhjuseks, miks tuleb töö katkestada juba -5 °C juures.

Plastmassist mördivann ei ole sobilik, sest madalal temperatuuril muutub plastmass rabedaks. Raudvann või pooleks lõigatud raudtünn on talviseks müüriladumiseks kõige sobivam. Mördivanni saab edukalt mähkida talvemati või mõne muu isolatsioonimaterjali sisse. Külmunud mördijäätmetest puhastamiseks talub raudvann ka koputamist. Ülessulamiseks võib vanni alla teha tule. Vanni saab eelsoojendada ka näiteks puupiirituse põletamisega vannis. Töö lõppedes tuleb kõik säilitatavad vannid tagurpidi keerata, et vältida nende täitumist lume ja jääga.

Pooleliolevat müüritist tuleb kaitsta eelkõige vihma ja lume eest. Kõige kaitsetumad on horisontaalpinnad. Seega tuleb kõik müüripealsed pinnad ja aknarinnatised nii tööpäeva lõppedes kui ka pikema pausi ajaks hoolikalt katta. Kui aga töö jätkamise ajaks on müüripealsetele pindadele tekkinud jää, tuleb see hoolikalt eemaldada. Seda on kõige lihtsam teha võimsa propaanipõletiga. Soola kasutada ei tohi! Tugeva külma korral tuleb vältida värske müüritise liiga kiiret jahtumist. Vastmüüritud seina katmisel talvemattide, presendi või plastkilega püsib mördi temperatuur vuukides üle külmumispunkti oluliselt kauem võrreldes katmata müüriga. Jahutamine on suures osas tingitud tuulest ja soojuskiirgusest. Mõlemad nimetatud soojakao vormid vähenevad, kui sein on korralikult kaetud.

Krohvitööd

Krohvitöid tuleb talvel teha tingimustes, mil ei esine krohvimaterjalide ega aluspinna külmumise ohtu. Tuleb jälgida, et pinna töötlemise ajal oleks seina temperatuur üle 0 kraadi. Kui sein on maha jahtunud, võib müüritise pinnal esineda õhuke jääkirme. Enne töö alustamist tuleb see ettevaatlikult eemaldada ning sein üles soojendada. Isegi soojendatud mördi kasutamisel langeb õhukeses krohvikihis temperatuur küllaltki kiiresti ja krohvimört võib enne kivinemist külmuda. Tuul, isegi kui see on nõrk, kiirendab olulisel määral soojuse eraldumist. Seetõttu on vajalik kaitsta krohvipinda kas siis ajutise varjualuse ehitamisega või krohvipinna katmisega presendi või talvemattidega. Kõige parem on siiski, kui miinuskraadide korral saab krohvitöid vältida.

Allikad: Puumarket.ee, wienerberger.ee