Mida peab kortermaja elanik taluma? Kas saab keelata naabri suitsetamise tema korteris?

"Naabrite elutegevusega kaasnevad lõhnad ja hääled on ajast aega olnud kortermajas üks suuremaid probleeme, andes nii humoristidele ainest etendusteks kui ka tõsist tööd kohtule," räägib Eesti Korteriühistuste Liidu jurist Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidu ajakirja Elamu sügisnumbris.

Mardi sõnul annab ammendava vastuse sellele küsimusele, kas naabritel on õigus nõuda inimeselt oma korteris näiteks suitsetamise lõpetamist, Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kahe aasta tagune otsus. Antud kaasuses nõuab hageja kostjalt suitsetamise lõpetamist, viidates selle õigusvastasusele, kuna tubakasuits on tervisele kahjulik, samuti on see lõhn ebameeldiv ja häirib igapäevaelu.

Kohus,olles tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta menetlusse võtmata. "Kohus, asetades end mõistliku kõrvalseisja rolli, leiab, et inimestevahelises kooselus ning eriti korterelamu korterinaabrite puhul tuleb taluda ka sellist käitumist, mis ei ole alati meeldiv, kuid pole siiski seadusevastane – nt suitsetamine," selgitab EKÜL õigusosakonna juhataja. "Tubakaseadus sätestab kohad, kus on suitsetamine keelatud ning selle kohaselt on selliseks kohaks korterelamu koridor, trepikoda ja korterelamu muu üldkasutatav ruum," selgitab Mardi.

Kohus rõhutab oma otsuses, et põhiseaduse § 26 järgi on igaühel õigus
perekonna- ja eraelu puutumatusele. "Eraelu puutumatusega on kaetud ka see, mida keegi teeb oma kodus, s.h kas ta suitsetab oma kodus või mitte. Kohus leiab, et inimestevahelises kooselus (nt korterelamu korterinaabrid), peab paratamatult arvestama teistega ning taluma teatud ebameeldivusi," selgitab Mardi.

"Hakates keelama oma kodus suitsetamist, võib üks korterinaaber järgmisena hakata esitama teise korterinaabri vastu nõudeid ka näiteks mitte praadida teatuid toiduaineid, sest paha lõhn tungib naabri korterisse või keelata korterites näiteks väikelastega elamine, sest nende kisa häirib teiste naabrite elu," räägib Mardi.
"Selliste nõuete esitamise vältimiseks on sätestatud erinorm – korteriomandiseaduse (edaspidi KOS) § 11. KOS § 11 lg 1 p 1-2 järgi on korteriomanik kohustatud:
1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud;
2) taluma mõjusid, mis jäävad käesoleva lõike punktis 1 nimetatud piiridesse."