Mida ette võtta, kui majas korgid pauguvad ja võimsust napib? Alati ei peagi kallist võimsust juurde ostma
Nii mõnigi on oma igapäevaelus harjunud sellega, et kodus või suvilas korraga veekeetjat ja elektriahju tööle panna ei saa, sest siis korgid pauguvad. Pidevalt tuleb jälgida, et kaks suure võimsusega kodumasinat korraga ei töötaks. Miks see nii on ja mida tuleks ette võtta?
Võrguettevõtte Elektrilevi peaspetsialist Meelis Kaps ütleb, et niisugune korkide paukumine viitab ühemõtteliselt ülekoormusele ja vajadusele kodune elektrivõrk üle vaadata. Kompetentne spetsialist oskab pärast elektrisüsteemiga tutvumist täpsemalt öelda, millised on võimalused, et elektrisüsteem vastaks tarbija nõudmistele.
Alati pole läbilaske võimsuse suurendamiseks tarvis võimsust juurde osta ehk peakaitset suurendada. Lahenduse võib tuua ka elektrisüsteemi ümberkorraldamine – selle võimalusi tasub igal juhul lasta spetsialistil analüüsida.
„Selliselt käitudes on mõnel juhul võimalik soovitud tulemus saavutada palju väiksemate kuludega kui peakaitsme amprite juurde ostmine,” märgib Kaps.
Faasid ümber jagada
„Näiteks võib soovitud tulemuse saavutada võimsusi faaside vahel ümber jagades või luua süsteem, mis välistab ühel ajal mitme võimsa elektriseadme kasutamise,” lisab Kaps.
Tema sõnul tuleb sageli ette, et kolmefaasilise ühenduse puhul on koormused faaside vahel jaotatud ebaühtlaselt, tuues siinkohal näiteks süsteemi, kus peakaitsme suurus on 20 amprit. „Näiteks esimesele faasile ühendatakse pistikupesad, teisele valgustus ja kolmas jääb reservi. Selline konstruktsioon on aga vale,” selgitab Kaps.
Pistikupesadesse saab ühendada maksimaalselt u 4,4–4,6 kW seadmeid ja nii juhtubki, et veekeetja (2 kW), fööni (2 kW) ja elektriradiaatori (2 kW) üheaegsel kasutamisel lülitub peakaitse välja.
Et tavaliselt inimestel elektrialane kompetents puudub, asutakse sellises olukorras väga kergekäeliselt võrguettevõtjalt peakaitsme suurendamist taotlema.
Kui palju peakaitsme suurendamine maksab?
Tasu suurus sõltub sellest, mitu amprit tahate juurde osta ning kui kaugel on tarbimiskoha liitumispunkt alajaamast.
• Kuni 400 meetri kaugusel madalpinge alajaamast maksab üks amper 156,00 eurot (hind on koos käibemaksuga).
• Kui liitumispunkt on kaugemal kui 400 meetrit madalpinge alajaamast, arvutatakse peakaitsme suurendamise tasu kaitsmevahetuse tegeliku maksumuse järgi, millele võivad lisanduda võrgu ümberehitamisega seotud kulutused.
• Keskpinge võrguühendusel puudub peakaitse. Võrgu läbilaskevõimet suurendatakse alati tegelike kulutuste järgi.
Palju odavam lahendus oleks sellises olukorras faasid ümber jagada. Kui eelnimetatud seadmed jagada võrdselt faaside vahel, jääks igale faasile veel kasutamiseks üle 10A, selgitab Kaps.
Ühefaasilisest kolmefaasiliseks
Ühefaasilise pingesüsteemi puhul võiks enne amprite juurde ostma hakkamist hinnata, kas ehk ei anna ühefaasilist süsteemi asendada kolmefaasilisega, mis lubab probleemideta kasutada kõiki tänapäevaseid elektriseadmeid.
Kolmefaasilisele elektrisüsteemile üleminek eeldab nii välise elektrivõrgu kui ka koduse elektrivõrgu valmisolekut. Kui see valmisolek ühel või teisel poolel puudub, tuleb ette võtta ümberehitustööd.
Lähtuvalt ümberehitustööde iseloomust võivad kulud ja tegevused olla väga erinevad. Näiteks mõnel juhul, kui (välis)võrk on varem kolmefaasiliseks uuendatud ja tarbija soovib samuti üle minna kolmefaasilisele ühendusele, võib ümberehituse vajadus piirduda ainult peakaitsme ja elektriarvesti vahetamisega.
Alati ei ole see võimalik ja sellisel juhul võib kolmefaasilisele ühendusele üleminek osutuda väga kulukaks. Kolmefaasilisele ühendusele üleminek on Kapsi sõnul aga pikas perspektiivis kõige mõistlikum, sest nn vana pingesüsteem põhjustab elektri- ja tuleohtu ning sagedasi elektrikatkestusi.
„Vanal pingesüsteemil puudub kaitsemaandus, mistõttu ei toimi efektiivselt rikkevoolukaitse,” selgitab Kaps. Kaitserakenduse puudumine tähendab, et elektriseadme rikke korral võib seda puudutades saada elektrilöögi, samuti on kõrgendatud oht saada elektrilöök veetorudest. Enim on ühefaasilist elektrivõrku Kalamaja, Kopli, Kristiine, Pelgulinna ja Kadrioru linnaosas ning vanalinnas.
Kui eelkirjeldatud meetoditel (koormusi ümber jagades, pingesüsteemi muutes) ei ole võimalik elektrisüsteemi läbilaskevõimsust tõsta, tuleks pöörduda oma piirkonna võrguettevõtja poole ja asuda taotlema peakaitsme suurendamist.
Ka kolmefaasilisele ühendusele üleminekuks tuleb esmalt pöörduda võrguettevõtja poole.
Kuidas toimida?
Mida teha, kui soovite 1-faasilise võrguühenduse asendada 3-faasilise võrguühendusega, ehk näiteks 1 x 20 A asendada 3 x 20 A?
Eramu üleviimiseks 3-faasisele võrguühendusele on vaja täita tellimus. Pärast seda tehakse hinnapakkumine. Lihtsamal juhul piirdub töö ainult uue peakaitsme ja arvesti paigaldamisega. Keerulisematel juhtudel tuleb majani tulev elektrivõrk ehitada ümber 3-faasiliseks. Võrgu ümberehituse kulud jäävad kanda tellijal.
Kortermaja üleminek 3-faasilisele võrguühendusele eeldab majasiseseid kooskõlastusi. Kui soovite korterisse 3-faasilist voolu ning kortermaja liitumispunkt on juba 3-faasiline, ei ole tellimust vaja täita. Elektrilevile tuleb esitada korteriühistu nõusolek, et korterisse võib välja ehitada 3-faasilise ühenduse.
3-faasilise arvesti tellimisel tuleb endal korraldada nõuetekohase 3-faasilise juhtmestiku paigaldamine maja üldsüsteemist kuni arvestini, arvesti asukoha ettevalmistamine ning 3-faasilise kaitsme paigaldamine. Ka korterisisesed tööd, sh arvestist korterisse mineva juhtmestiku asendamine tuleb teil endal korraldada.
Elektrilevile on vaja tasuda elektriarvesti vahetamise, plommide mahavõtmise ja uuesti plommimise eest:
• Arvesti vahetamine maksab 20,75 eurot.
• Plommimistöö tasu on 24,40 eurot.
Allikas: EPLi erileht Ehita ja Renoveeri, Kristiina Viiron, Elektrilevi
