Maaküte — 7 tegurit, mida pead enne selle kasuks otsustamist teadma

 (37)

Maaküte — 7 tegurit, mida pead enne selle kasuks otsustamist teadma
Foto: Shutterstock

Enne maakütte kasuks otsustamist on hea selle kohta üht-teist teada, nagu sobiva soojusallika valik, kui sügavale peab saama kollektor ja torustik, kas krundil on ruumi ja sobiv pinnas, millise küttesüsteemiga integreerida maasoojuspump — kui nimetada mõnda neist.

1. Maasoojuspump ja looduslikud soojusallikad

Maasoojuspumpa saab kasutada nelja erineva loodusliku soojusallika toel, millest sobivaim valitakse lähtuvalt asukohast, vabast maapinnast ning energiavajadusest. Eestis on enamasti kasutusel pinnasekollektor (horisontaalne maakollektor), kuid kasvanud on ka soojuspuuraukude ehk energiakaevude rakendamine. Aasta keskmine pinnasetemperatuur on Eestis ühtlane (horisontaalse maakollektor): sügavusel 0,8 m—6,55 ºC ja sügavusel 1,6 m—6,6 ºC ning sügavusel 3,2 m—6,7 ºC. Süvapinnase keskmine temperatuur (vertikaalne kollektor) 100 m sügavusel 7,6 ºC ning sügavusel 200 m—9,1 ºC.

2. Kui sügavale panna maakollektor

Üks ruutmeeter eramu köetavat pinda vajab vähemalt 3 m horisontaalset maakollektorit ja vähemalt 3.6 m² vaba maapinda: torustik paigaldatakse ca 1,2 m sügavusele ca 1 m vahedega. Kui paigaldada maakollektor liiga sügavale, siis päikesesoojus ei jõua piisavalt kiiresti kevadel torustiku ümber tekkinud jääd üles sulatada (näiteks vilus puude all). Kui paigaldada kollektor liiga madalale, siis võib tekkida talvel maapinna jäätumine ning elektrienergia tarve tõuseb. Õigesti dimensioneeritud ja paigaldatud pinnasekollektor ei mõju taimede kasvule halvasti (kuid tuleb arvestada puude sorti, nt kuused on lähedase pinnase kaevamise suhtes tundlikud).

Seotud lood:

3. Sobiv pinnas maakollektorile

Kollektorite paigaldamisel on väga tähtis eeltöö ja mõõdistused, üks olulisemaid aspekte on maapinna soojusjuhtivus ja niiskusesisaldus, mis võivad regiooniti erineda. Eelistatud pinnas maakollektori torustikule on niiske pinnas (torustiku soojusvastuvõtt niiskes pinnases on 15—30 W/m², kuivas pinnases 10—25 W/m²). Mida niiskem on pinnas, seda lühem on maakollektori torustik.

4. Maasoojuspump ja vesiküttesüsteemid

Loe veel

Maasoojuspump töötab kõige efektiivsemalt, kui kasutusel on vesiküttesüsteemid (radiaator- ja põrandaküttesüsteem). Enamik radiaatorsüsteeme töötavad maasoojuspumba jaoks sobival temperatuuril (peale/tagasivoolutemperatuur 55—45 ºC). Soojuspumba soojustegur ehk COP on seda suurem, mida madalam on küttesüsteemi temperatuur, seega sobib maasoojuspump kõige paremini majadele, kus on kasutusel põrandaküte (peale/tagasivoolutemperatuur 40—35 ºC) või küttekalorifeerid (55—35 ºC).

Foto: Shutterstock

5. Süsteemi eluiga

Maasoojuspumba kompressori eluiga on keskmiselt 20—30 aastat, kollektortorudel maa sees kuni 100 aastat.

6. Tasuvus

Maasoojuspump kasutab küll elektrienergiat, kuid iga kulutatud kilovatt-tunni kohta toodab ta keskmiselt 4,0 kWh soojusenergiat (soojustegur ehk COP = 4,0). Maakütte puhul pole vaja tulenormidele vastavat katlaruumi ega kütuse ladustamiseks eraldi ruumi: ei teki suitsu, tahma, keskkonda kahjustavaid gaase ega põlemisjääke. Maakütte paigaldamise alginvesteering on kõrge, ent tasub pikas perspektiivis end ära.

7. Mida teada enne hinnapakkumist

Maakütte süsteemi hinnapakkumiseks on esmalt vaja teada köetava pinna suurust, tarbitava sooja vee kogust, hinnangulist maja soojapidavust ja asukohta (kuna temperatuurid kõiguvad Eesti erinevates osades kuni 5 ºC). Ühe ruutmeetri kütmiseks kulub umbes 50—60 W, kui toa kõrgus on umbes 2,5 m ja aknad ning uksed keskmise suurusega. Üks inimene kulutab aastas ligikaudu 1000—1500 kWh soojusenergiat tarbeveele.

Allikas: Maaküte.ee

LOE LISAKS:

Mis vahe on õigel ja valel kütmisel ning milline peaks olema üks moodne ahi?

Hinnavõrdlus | Milline on soodsaim küttelahendus?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare