Lollidemaa sündroom on kadumas - eluruumid on muutunud oluliselt väiksemaks


Lollidemaa sündroom on kadumas - eluruumid on muutunud oluliselt väiksemaks
Stiilinäide Ilmandu külast.Vallo Kruuser

Keskmise eluruumi suurus on viimase 20 aastaga muutunud, ja seda vähenemise suunas. Kui 1996. aastal väljastatud ehituslubade järgi oli keskmine eluruumi suurus 136,5 m2, siis 2017. aasta teise kvartali seisuga on see näitaja langenud koguni 89,6 m2 peale, kirjutab Arco Vara turunduse projektijuht Maris Pukk.

90ndatel, siis kui Eesti taasiseseisvus, oli suurimaks staatuse näitajaks 300 m2 eramu, kus korruseid oli väiksema kortermaja jagu ning tube rohkem kui tervele suguvõsale tarvis. Üksteise järel kerkisid ülisuured eramajad ja koguni asulad, kus puudusid piirid ja ilmselt ka ratsionaalne mõtlemine. Inimeste ihalus aina suurema elamispinna järele oli peegelpilt saavutatud vabadusele, mida nii pikalt võõra võimu all elanud inimesed vajasid.

Nüüd, 25 aastat hiljem on aga inimeste arusaam vabadusest ja tegelikest vajadustest oluliselt muutunud. Kunagine suurushullus on asendunud teadlikkusega, kvantiteet on asendunud kvaliteediga. Iga ruutmeeter on hinnas ja seda mitte ainult selle pärast, et aastatega on see aina kallimaks muutunud, vaid mõeldakse ka ratsionaalsemalt.

Oma rolli mängib ka asjaolu, et tänapäeval pole tarvis enam nii palju ise teha ja ladustada - garaažis ei remondita autosid, saunaruumid on kompaktsemad, mitte enam eraldi hooned, täiskelder on minevik – moosid, juurviljad kõik saab poest, samuti on leibkonna suurus aastatega vähenenud.

Seotud lood:

Eesti kinnisvaraturgu on taasiseseisvuse ajal raputanud mitu kriisi, mis on õpetanud, et üle oma võimete ja ainult tänases päevas elamine ei ole jätkusuutlik. Tarbimispõhine ühiskond, kus asjade rohkus ja nö teistele elamine tekitas aga oodatud rahulolu asemel hoopis lisastressi. Oleme teinud fundamentaalseid muudatusi oma ootustes, vajadustest ja väärtustes, mis loob uue aluse täiesti teistsugusele ühiskonnale ja ka kinnisvaraturule.

Tänaseks on välja kujunenud optimaalsed suurused nii korteritel kui eramutel, kuid oma rolli mängib kinnisvaraturu hetkeolukord ehk hind, mida suurem on eluruum, seda kallim on ka tükihind, sest see on otseselt seotud ruutmeetritega. Kui vaadata lähemalt otsa kinnisvaraturul toimuvale, siis on märgata, kuidas aastatega on keskmise eluruumi suurus muutunud, kui 1996 aastal väljastatud ehituslubade järgi oli keskmine eluruumi suurus 136,5 m2, siis 2017. aasta teise kvartali seisuga on see langenud koguni 89,6 m2 peale.
Allikas: Arco Vara

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare