Laevatekipõrand on hea näide, kuidas vesi puidule liiga ei tee, kui puit on õigesti paigaldatud ning hooldatud. Muidugi ei ole puitpõrand mõeldud otse dušinurka paigaldamiseks, kuid sauna eesruum, tualett, duširuumis riietumiseks mõeldud osa ning vannituba on ideaalselt sobivad kohad kauni ja tavapärasest eristuva põranda jaoks.
Enamasti kasutatakse laevatekipõrandaks tiiki, mis pole niiskuse suhtes nii tundlik, kuid hästi sobivad ka tamm, kuusk või mõni eksootilisem puiduliik nagu näiteks kookospalm.

Kõige olulisem on niisketesse ruumidesse puidu paigaldamise juures õigete materjalide ja töövõtete kasutamine. Üldjuhul tehakse laevatekipõrand 10 mm paksusest tapiga põrandalauast, mis liimitakse lihvitud ning puhastatud betooni või vineeri külge. Selleks sobivad kvaliteetsed parketiliimid. Seejärel asetatakse umbes ööpäevaks põrandale raskus, et materjalid hästi üksteise külge kinnituksid.

Järgmisel päeval tuleks täita puitpõranda vuugid elastse liimimassiga, mida on saadaval erinevates värvitoonides ning mis omakorda annab võimaluse pesemisruumi veelgi omanäolisemaks muuta. Mastiks pressitakse tuubist vuugivahedesse ja tõmmatakse pahtlilabidaga siledaks. Vuugivahede laius võib vastavalt maitsele olla viiest millimeetrist kuni ühe sentimeetrini. Tähtis on pöörata tähelepanu põranda seinaäärsetele osadele ning põrandalaudade servadele, et need saaksid korralikult täidetud.
Seejärel tuleb üleliigne mastiks maha lihvida. Lihvimistöödega tuleks alustada kahe päeva pärast, kui mastiks on täiesti kuivanud. Pärast lihvimist õlitatakse põrandat kaks korda põrandaõliga, et tagada piisavalt hea niiskuskindlus.
Õlitatud põranda hooldamine on väga lihtne – kord aastas tuleks põrand hooldusõliga kergelt üle töödelda. Soovides interjööris aga muudatusi, võib põranda üle lihvida ning mõnda teist tooni õliga üle õlitada.

Puidu kasutamisse vannitoas suhtutakse meil enamasti kahtlevalt, plaatimine tundub olevat ainuvõimalik valik. Nagu ikka, ei ole puidu puhul probleemiks mitte märjaks saamine, vaid see, kas ta peale märjaks saamist ka kuivada saab. Seepärast ei saa näiteks vannitoa põrandana kasutada tavalisi punnitud põrandalaudu, sest vesi võib valguda laudade vahele ja selle kuivamine võtab liiga kaua aega, tekitades hallituse või isegi mädanemise ohu.
Vannitoa laudpõrandaks kasutatakse eriprofiiliga laudu, mille ühte ülemisse serva on freesitud aste, mis laudade serviti kokku paigutades moodustab soone. Soon täidetakse spetsiaalse mastiksiga, mis väldib niiskuse sattumise laudade vahele. Sellist paigaldusviisi nimetatakse laevateki paigalduseks ja nagu laevatekkidelgi on parimaks kasutavaks puiduliigiks tiikpuu. Väga hästi sobib vannitoa põrandale ka termopuit.

Aluspõrand peab olema piisavalt sile. Kui selle saavutamiseks on vaja kasutada tasandussegusid, ei tohi tasanduskihi paksus olla alla 10 mm, sest muidu võib liim tasandussegu betoonist lahti rebida. Puitpõranda all saab kasutada ka põrandakütet, aga selle juures tuleb hoolsamalt jälgida, et põranda temperatuur liiga kõrgeks ei tõuse. Õigupoolest pole kõrgeks temperatuuriks vajadustki, sest puit on jala all niigi soe.
Lisaks põrandale sobib puit ka vannitoa seintele ja lakke. Seejuures tuleb kindlasti jätta tuulutusvahe ja hoolitseda, et õhk selles vabalt liikuda saaks. Lisaks peab vannitoas olema korralik ventilatsioon ja seda igal juhul, sõltumata sellest, kas puitu kasutada või mitte.
Loomulikule ventilatsioonile tuleks eelistada sundventilatsiooni, nii toimub õhuvahetus peale vanniskäiku oluliselt kiiremini ja pindade niiskumisoht on väiksem.

Allikad: Kiilto Eesti, Puumarket
Kõige ägedamaid vanne saad vaadata siit.