Tootjale esitatavad keskkonnanõuded karmistuvad pidevalt. 2013. aasta 1. juunil jõustus Eestis tööstusheite seadus, mille kohaselt anti kehtivat kompleksluba omavatele ettevõtetele aega kuni 2017. aasta märtsi lõpuni, et viia oma tootmisnäitajad vastavusse tsemenditööstusele kehtestatud parima võimaliku tehnika nõuetega.
Ettevõtte tehnikadirektor Kalev Sademe kirjutab infolehes, et sellest tulenevalt algatas Kunda Nordic Tsement 2015. aastal keskkonnaprojekti kogumaksumusega 4,797 miljonit eurot.
Keskkonnaprojekt jagunes kolmeks alamprojektiks. Kõige tähtsam neist oli II pöördahju elektrifiltri asendamine kottfiltriga tolmuheite edasiseks vähendamiseks. Sellega seoses ehitati jahutustorn koos pumbajaamaga, vahetati välja suitsuimeja ja osaliselt ka gaasikäigud.
Samuti paigaldati lubja vastuvõtu silo ning seadmed lubja lisamiseks ahjust väljuvatele gaasidele, et vajadusel vahendada neis SO2 sisaldust. Pärast kottfiltri kasutusele võtmist mõõdeti selle aasta märtsis ahju tolmuheiteks 30 mg/Nm3 asemel 10 mg/Nm3.

Suureneb energiatõhusus klinkri põletamisel

Teiseks alamprojektiks oli jääksoojuse kasutuselevõtt kütuse kuivatamiseks põlevkiviveskites. Selle tulemusena hakatakse põhikütuse asemel kasutama kütuse kuivatamiseks II ahju jääkgaaside soojust, mis enne korstna kaudu õhku läks.
Töödega saadi tähtajaks valmis ning II pöördahi käivitati 2017. aasta 2. märtsil.
Kolmandaks alamprojektiks oli ühendatud lao kinniehitamine ning see projekt peaks lõppema sel aastal. Esialgu ehitatakse kinni lao kaks pikikülge ning põlevkivi- ja söelaopoolne otsasein, hiljem ka savilaopoolne ots. Kuna põhilised tolmuallikad ühendatud laos on
klinker-koppkonveier ja paeliinikonveier, paigaldati neile materjalide tolmamist vähendavad kinnised rennid lattu kukkumise kohtades. Lisaks on klinkri renn varustatud tolmupüüdefiltriga. Selle aasta jooksul hangitakse analoogne filter ka paeliinirennile.
Ümberehituse tulemusena väheneb tunduvalt hajusa tolmu heide ühendatud laost ümbritsevasse keskkonda.
Allikas: Kunda Nordic Tsement