Voodrivahetus on piisavalt suur töö ning enne selle ettevõtmist tasub hinnata, kas pääseb ehk uue viimistluse ja/või vaid osa laudade väljavahetamisega. Kehvemas seisus on tavaliselt hoone lõunapoolsem külg, sest sellele saab osaks enam päikesepaistet – see küll kuivatab laudu, aga ka kahjustab neid. Päikesekahjustustega puit on sügavate horisontaalsete soontega, pragunenud ja
niiskusele vastuvõtlik. Niiskuskahjustuste puhul on kriitilised kohad näiteks ühenduskohad, nurklaudis, aknanurgad, veerennitagune. Paranduseks
või mädanenud detaili väljavahetamiseks kasutatav puitdetail peaks olema samaväärne olemasoleva puitdetailiga.
Kui vesi on pikemat aega voodri alla pääsenud, uuri sealt kohast ka maja konstruktsioone – ega need ole niiskuskahjustust saanud. Asjaolule, et mõni palk ei kanna enam hoone raskust, viitab näiteks vaatepilt, kus vooderdise lauad mõnest kohast välja punnitavad (eriti hoone allosas).
Vooderdise roov ei jaksa üksi maja raskust kanda ja paindub välja. Laudis ise ei pruugi sealjuures kõlbmatu ollagi. Tihtipeale polegi aga maja voodril muud häda kui kulunud ja luitunud värv ning piisab vaid viimistluse uuendamisest.

Asu värvima!

Kui kavatsed hoonet värvida endise värvitüübiga (nt linaõlivärviga, millega tavaliselt vanad majad on värvitud), pole vaja vana värvi täielikult maha kraapida. Piisab, kui eemaldad kaabitsa või terasharjaga lahtised värvijäägid. Need, mis on seinas kindlalt kinni, võivad sinna ka jääda. Seejärel pese sein, lisa pesuveele soodat või kasuta värvitootja soovitatavat lahendust.
Hõõru pesuvahendiga vesi fassaadile, lase veidi seista ja loputa näiteks voolikuveega maha. Seejärel vaata veel vana värv üle – ehk vajab mõni pesemise käigus lahtilöönud koht eemaldamist. Väga mustalt seinalt (nt tänavapoolsel) pese mustus enne värvieemaldamist maha, et hilisemate tööde käigus ei satuks mustus puhtale puidule. Pärast pesemist lase voodril kuivada, enne kui asud järgmiste tööde juurde. Suuremad praod (üle 4 mm) vajavad kittimist linaõli- ehk aknakitiga, väiksemad praod täidab hästi linaõlivärv.
Enne kittimist ja kititud pinna pahteldamist tuleb värvist puhtaks kraabitud pind kindlasti kruntida, selleks sobib hästi tsinkvalget sisaldav linaõlikrunt, mis toimib ka biokahjustuse vastase vahendina. Kruntimine tagab, et aluspind on ühtlasema imavusega ja ka parandab kattevärvi nakkumist värvikihiga.
Seejärel alusta värvimist paari nädala jooksul, et aluspind liigselt ei kõvastuks. Hiljem värvimist alustades vajab aluspind kerget vahelihvimist.
Linaõlivärviga värvimiseks on hea pigem tuulevaikne ja pilvine ilm, sest kuuma päikesepaistelise ja/või tuulise ilmaga kuivab ka muidu üsna aeglase (isegi kuni nädal) kuivamisajaga linaõlivärv liiga kiiresti ja moodustab liigajutise kaitsekihi.
Vananedes linaõlivärv kriidistub ja sellega värvitud hoonet on kerge uuendada. Alküüdõli ja –värv muutuvad ajaga kõvaks ja hapraks, pragunevad ning kooruvad suurte tükkidena ega ole seetõttu puitmaja värvimiseks parim lahendus.
Sobivad pole ka aurutihedad, sünteetilised värvid, mis moodustavad puidu pinnale kile, nt lateksvärvid. Neid siiski kasutatakse ja kindlasti vali nende kasuks otsustades ka neile värvidele sobiv kruntvärv.

Hea teada

Kruntvärvi ja värvi kulu väljaarvutamiseks on tarvis ära mõõta värvitavpind – vahendi kulu ruutmeetrile on tavaliselt kantud tootele. Kulu sõltub sellest, kas tegu on hööveldatud või hööveldamata pinnaga, viimatimärgitu imab värvi rohkem.
Kui maja ülevärvimisel on otsustatud värvitüüpi muuta, tuleb vana värv eelnevalt täielikult eemaldada.
Laudise säilimise tagab selle perioodiline hooldamine: fassaadi pesemine, irvakile tulnud laua tagasinaelutamine, suuremate pragude kittimine, värvimine linaõlivärviga.
Lõunapoolsed fassaadid vajavad tihedamat hooldusvärvimist.

Autori lugu on ilmunud varasemalt EPLi Ehituse erilehes.