Kuidas valida süvistatavaid valgusteid lakke, seina ja põrandale? Tea süvisvalgustite olulisi paigaldusreegleid
Lakke süvistamisel on oluline, et valgusteid ei paigaldataks soojaisolatsioonimaterjalide sisse, sest nii kiirendab valgustist erituv soojus valgusallika läbipõlemist või halvimal juhul võib tekkida tulekahju.
Üldjuhul peab valgusti süvistatud osa ümber õhuruumi olema vähemalt 10 cm. Kindlasti on leedlamp ohutum valik tänu oma väikestele dimensioonidele ja pea olematule sisetemperatuurile (40-60 oC). Ka ei ole hea lakke valgustite jaoks eelnevalt avasid valmis teha, sest võib juhtuda, et vastava mõõdu ja süvisega tooteid kaubandusvõrgus ei leidu.
Ripplae peal oleva ruumipuuduse korral on lahenduseks sisseehitatud mittevahetatava eluaegse leediga integreeritavad valgustid, õhemate valgustite süvistuskõrgus võib olla lausa alla kahe sentimeetri.
Kui lagi on liiga madal, et sinna süvistada, tuleb kasutada pinnapealsed valgusteid.
Alati ei taha või ei ole võimalik kasutada süvisvalgusteid või osutub lagi pinnapealse tavavalgusti jaoks liiga madalaks. Ka siin on omad lahendused väikesemõõduliste integreeritud leediga spotvalgustite näol.
Väliskorpuseta kipsist süvisvalgustid on üha enam poolehoidu võitmas lisaks traditsioonilisele süvisvalgustile. Paigaldada tuleb need enne lae või seina lõplikku viimistlemist ning nõuab küll rohkem aega ja vilumust kuid tulemuseks on illusioon olematust valgustist. Tänu oma neutraalsele välimusele sobivad kõikide interjööri paigutatud dekoratiivvalgustitega.
Kas sobib kips- või kiviseina?
Seina sisse süvistamisel on tähtis teada, et osad valgustid on mõeldud ainult kipsseina süvistamiseks, enamikku võib neid aga süvistada nii kips- kui kiviseina. Paljudel valgustitel on kaasas lisaks süvistusraam, mis paigaldatakse krohvi või pahtli alla. Kuigi seinavalgustid ei vaja enamasti enda ümber õhuruumi on oluline jälgida süvistussügavust ning ka paigalduskõrgust, et valgus ei oleks edaspidi silmale häiriv.
Põrandasse süvistamisel on hea teada, et seinale liiga lähedale paigaldades võib valgusvihk võimendada päevavalguses sageli nähtamatuid pinnakonarusi. Käiguteele paigaldades tuleb arvestada, et valgusti ei pruugi jääda põrandapinnaga tasa ja nii võib tekkida komistusoht.
Ebamugavust võib tekitada ka alt üles suunatud valgusvihk ja kokkupuutel oht saada kõrvetada, kui põrandas on kasutatud halogeenvalgusteid. Valgusdioodlambid on kindlasti inimsõbralikumad.
Niiskuskindlad valgustid
Ruumidesse, kus õhu suhteline niiskustase on ajuti kõrge ning vee sattumine põrandale ja seintele võib olla tavaline, tuleb ohutusnõudeid ja IP-kaitseastet jälgides ripp-lakke paigaldada niiskuskindlad (alates IP44) ja põrandasse veekindlad (alates IP65) süvisvalgustid. IP-kaitseaste näitab elektriseadme kaitstust tolmu (esimene number koodis) ja vee (teine number koodis) vastu. Lisaks IP väärtusele on niisked ruumid jagatud ka tsoonideks ning igas tsoonis kehtivad valgustite niiskuskindluse astmele erinevad nõuded.
Madalapingeliste valgustite trafod ei talu üldjuhul niiskust ning seetõttu tuleb need peita mööbli sisse või ripplae taha, kust vajaduse tekkimisel või läbi põlemisel on neid mugav kätte saada.
Miks tasub võtta kasutusele leed süvisvalgustid?
Tänapäeval on õigustatud süvisvalgustites väikese energiakulu ja vähese soojaeraldusega valgusdioodlampide kasutusele võtt. Leed-tehnoloogia (valgust välja kiirgav diood) on kiirelt arenenud ning juba on täielikult võimalik vahetada välja nii säästulambid, hõõglambid, halogeenlambid kui ka luminofoortorud tunduvalt tõhusamate leedlampide ja valgustite vastu. Asendamaks olemas olevat valgustallikat leediga tuleb jälgida, et soklitüüp jääks samaks.
Leedvalgusti eelised süvisvalgustina:
* Üks leedi eeliseid on, et valgus kiirgab ühes suunas ja see ei lase valgusti sees tekkida peegeldustel, mis ühtlasi tähendaks valgusekadu. Leedi valgustootlikus (luumenit vati kohta) on pea kümme korda suurem kui hõõgpirnil.
* Löögi- ja vibratsioonitaluvuse tagab leedlambi polükarbonaatplastist korpus, mis on märksa vastupidavam võrreldes muude klaasist valmistatud lampidega.
* Ka puuduvad leedidel liikuvad osad või hõõgniidid, mis võivad puruneda ning tänu sellele on kasutusiga pikem, hinnanguliselt nii 50 000-75 000 tundi kasulikku tööaega, mille möödumisel aga eeldatakse valgusviljakuse langemist 30%. Minimaalse soojuseraldusega leedi eluea määrab ära temperatuur dioodi sees ja ümber.
* Leedidele ei avalda mõju toitevoolu sagedane sisse- ja väljalülitamine ning lisaks nad on täesti müravabad.
* Tuleb ära märkida, et tänapäeval on valgusdioodlampide värvitoonide valik tunduvalt mitmekseisem ja ka dimmeriga ereduse reguleerimine on saanud võimalikuks.
* Olles pea hooldusvabad sobivad leedlambid eriti hästi kõrgetesse või raskesti ligipääsetavatesse kohtadesse paigaldamiseks nii sise- kui välistingimustes.
Allikas: Hektor Light
