Väliköögi suurus ning funktsionaalsus sõltub elustiilist. Endale tuleks esitada küsimus: millist toitu soovitakse köögis valmistada. Kas ainult grill-liha? Suitsukala? Talveks moosi? Ahjupraadi? Kui palju inimesi peab kööki sööma mahtuma? Kas elus tuli on oluline? Sellised küsimused aitavad jõuda köögini, mis kutsub perekonna igal ilusal suvepäeval õue.
Mugavas ja funktsionaalses väliköögis on mitu erinevat toiduvalmistamise võimalust, veevärk ning katusealune avar söögituba. Lisaks grillile võib suvekööki ehitada puuküttega pliidi, suitsuahju ning kamina. Lihtsama suveköögi saab ise valmis ehitada, aga võib tellida ka eriprojekti ning lasta väliköögi professionaalidel rajada. Arvestada tuleb, et väliköök on ehitis, mille ehitamiseks tuleb võtta kohalikust omavalitsusest luba.
Kui õueköögi suurus ja funktsioonid on läbi mõeldud, tuleb leida sobiv asukoht. Seejuures tuleb arvestada nii päikese liikumise, tuulekoridoride, naabrite pilkude, teiste ehitiste kui ehitusseadusega. Kuna väliköögis on lahtised tulekolded, siis peab erilist tähelepanu pöörama tuleohutusele ning jälgima, et näiteks puukuur jääks küttekoldest võimalikult kaugele.

Korralikust suveköögist ei puudu ka veevärk, sest mustade nõudega jooksmine on tüütu.
Küttekollet ära otse maapinnale raja

Kui soovid on kaardistatud, load olemas ning naabrid ootavad uue köögi avamispidu, võib ehitusega pihta hakata. Tegu pole ühe nädalavahetuse projektiga, sõltuvalt funktsioonidest võib ehitus olla aeganõudev ning eeldav vähemalt osade tööde tellimist professionaalidelt.
Õueköögi ehitus tähendab nii vundamendi valamist, müüriladumist, terrassi rajamist, sepa- ja pottsepatöid kui katuse paigaldamist.
Alustada tuleb tugeva ja sügava vundamendi valamisest, mis peab saama sama korralik kui elumajal. Vundamendi puhul peab arvestama, et külmumispiir on Eestis umbes 1,2-1,5 meetri sügavusel. Kõige mugavam on kasutada valmis kiirbetooni, mille kuivamisaeg võimaldab kohe järgnevate töödega jätkamist.
Ühtki küttekollet ei tohi rajada otse maapinnale - see liigub temperatuuride kõikumisega ning lõhub küttekeha kiiresti. Kui ise küttekeha ehitada, siis tuleb spetsialistiga koostöös valida ahjutellised või –kivid, mis oleksid vastupidavad ka heitlikes tingimustes. Kuna miinuskraadidel on kergitav toime, siis tuleb õues ahi, kolle ja suitsukapp kokku laduda.
Müüritise ja kamina ehitamisel võib kasutada nii tellist kui paekivi, mis on hinna poolest soodsad, aga ehituspoest leiab ka kümneid teisi põnevaid materjale, mis õueköögi koduseks teevad. Tulega kokkupuutuvad osad võiks laduda tellistest, see on materjalina tugev ja vastupidav.
Tellistest välikollete eeliseks on ka suur soojussalvestusvõime, mis hoiab toidu pikalt soojana. Samas võib köögi ehitada ka fiboplokkidest ning katta seinad hiljem looduslike dekoratiivplaatidega või lasta fantaasia lendama ning kasutada näiteks põllukive, vana kiviaia detaile või graniiti, peaasi, et materjal meeldib ja välitingimustesse sobib. Õueköögi korsten peab olema jäme, sobiva korstna tõmbelõõri läbimõõt vähemalt 200 millimeetrit.

Nõude hoidmiseks võiks kavandada panipaigad.
Küttekolde ette kiviparkett

Väliköögi põrandal võib kombineerida kivi ja puitu – küttekollete ette ohutuse huvides kiviparkett ning ülejäänud köögi põrandale soe puit. Vastupidavuse huvides võib kasutada immutatud või kuumtöödeldud puitu, selle valimiseks võib pöörduda julgelt ehituspoe spetsialistide poole. Põrand tuleb ehitada postidele maapinnast kõrgemale, nii et puitosad mädanema ei läheks. Põranda aluse võib katta kas liiva, killustiku või geotekstiiliga, mis ei lase umbrohul läbi põrandalaudade köögipõrandale kasvada.
Korralikust suveköögist ei puudu ka veevärk, sest mustade nõudega jooksmine on tüütu. Nõude hoidmiseks võiks planeerida panipaigad, aga potid ja pannid võib riputada konksude abil ka väliköögi seinale või lakke.
Õueköögi sisekujunduse juures tuleb mõelda mööbli ja detailide sobivusele. Õue tuleb valida kvaliteetne ning niiskuskindel mööbel, mida saab täiendada tekstiilidega – patjade, laudlinade ja kardinatega. Suveõhtusse lisab valgust ja soojust kaminatuli, puupliit või gaasilamp.

Levinud lahendused


Eestlaste traditsiooniline väliköök on kahe tiivaga nurk, mille keskel on kolle. Vahel leiab sealt ka suitsuahju. Küttepuud asuvad kolde all, seina ääres on kaks pikka istepinki. Tavaliselt on ehitusmaterjaliks paekivi.

Moodsam väliköök tehakse betoonist või laotakse plokkidest. Selline lahendus käib kindlasti kaasas moodsa elamuga. Sealt ka viimistlusmaterjalid: krohvitud pinnad, puhtad betoonpinnad, mõni osa on viimistletud eksootilise puiduga.


Millist tulekollet eelistada?
Tulekollete valik on juba igaühe enda teha, kuid ka see tasub hoolikalt läbi mõelda. Teisaldatavate grillide puhul ei ole see niivõrd oluline, sest soovi korral on võimalik see hõlpsasti välja vahetada. Supermarketites müüdavad söegrillid on praktilised ja soodsad, kuid valmistatud õhukesest plekist ning peavad vastu kõigest paar hooaega. Kel vähegi keevitusaparaadiga kogemust, võib ise söegrilli valmistada, kuid kindlam on see tellida mõnest metallitooteid valmistavast ettevõttest, mis tagab kvaliteedi ja pika eluea. Kui sütega grillimine tundub tülikas ja ajamahukas, tasub eelistada gaasigrilli.
Täisfunktsionaalset välikööki rajades tasub püüelda terviklikkuse poole, kus igal elemendil on oma kindel koht. Sisse-ehitatud tulekolded nõuavad aga veelgi rohkem läbimõtlemist, et neid oleks mugav kasutada.
Esmalt tuleb siiski välja selgitada, mille järele on otsene vajadus. Kui on piisavalt ruumi ja eelarve võimaldab, tasub taotleda mitmekülgsust.
Täiuslik väliköök sisaldab peale söe- ja/või gaasigrilli ka pliiti, kaminat ja suitsuahju. Suitsuahju puhul tuleb asukohaga eriti hoolikas olla, et suits häirivaks ei muutuks. Võimaluse korral võib selle rajatavast väliköögist lausa pisut eemale ehitada.
Kui puuduvad eelnevad kogemused, tuleb ühendust võtta spetsialistidega. Seda eelkõige seetõttu, et väliköögi ehitamine koosneb erinevatest etappidest – vundamendi rajamine, müüri ladumine, pottsepatööd, lisaks veel põranda ja katuse ehitamine.
Statsionaarsete tulekollete ehitamisel on vundamendi valamine üks tähtsamaid osi. Kõik ehitusmaterjalid peavad vastama välitingimustele, sest niiskus ja temperatuurikõikumised panevad vastupidavuse proovile. Kõige kindlam on sel teemal pottsepaga nõu pidada.
Väliköögi põrandal võib kombineerida kivi ja puitu – küttekollete ette ohutuse huvides kiviparkett ning ülejäänud köögi põrandale soe puit. Vastupidavuse huvides võib kasutada immutatud või kuumtöödeldud puitu, selle valimiseks võib pöörduda julgelt ehituspoe spetsialistide poole. Põrand tuleb ehitada postidele maapinnast kõrgemale, nii et puitosad mädanema ei läheks. Põranda aluse võib katta kas liiva, killustiku või geotekstiiliga, mis ei lase umbrohul läbi põrandalaudade köögipõrandale kasvada.