Kuidas aru saada, et maja vajab tõstmist?



“Üks klient ütles nii: kui kass lõi kodus käpaga palli toa teise nurka ja ootas, kuni see tagasi veereb, siis ta sai aru, et asjad on viltu,” ütleb Uretek Balticu juht Roman Reiner-Latõšev. Kui maja vajub, võib sellest rõõmu tunda üksnes palliga mängiv kass. Elanike ja majaomaniku jaoks on see aga selgeks ohumärgiks. Kui sellele õigel ajal reageerimata jätta, võivad kahjud suureks paisuda.

Paljud nii vanad kui uued ehitised, majad, sillad ja teedki kipuvad vajuma. Sellises viltuses olukorras tulebki appi Uretek, mis tegeleb ehitiste tõstmisega.

Üks kõige tõhusam viis ehitist suuremate kahjustuste eest kaitsta on see stabiliseerida ja endisesse seisundisse tagasi tõsta. Uretek kasutab selleks keskkonnasõbralikke geopolümeervaikusid, mis sobivad väga erinevasse pinnasesse.

Kuidas aga aru saada, et näiteks sinu eramu vajab tõstmist?

Esimesi märke näevad elanikud enamasti ise, nii nagu artikli alguses kirjeldatud kasski. “Levinud põhjus põrandate vajumisele on see, et ehitaja ei tihenda põrandaid korralikult ära. Tihti pannakse põranda alla märga liiva. Tänu kütteperioodile liiv aga kuivab ja nii vähenebki selle ruumala, mistõttu vajubki põrand ära,” selgitab Reiner-Latõšev.

Samamoodi võib põrandate vajumist põhjustada lihtne toruleke, mis viib peenosiseid ära, aidates omakorda taas vajumisele kaasa.

Seotud lood:

Laiemad põhjused, miks eramud kipuvad , tekivad juba maja ehitamise käigus. Kui ehituskohas pole tehtud korralikke geoloogilisi uuringuid, siis võib juhtuda, et maja ehitatakse nõrgale alusele. Probleemiks võib olla seegi, et vajub lausa maja vundament. Sellele võib kaasa aidata isegi puudulik drenaaž. “Meil oli üks juhtum selline, kus majal sisuliselt ei olnud drenaaži. Nii valguski vihmavesi vundamendi alla ja viis peenosise ära”, täpsustab Reiner-Latõšev.

Miks vajumine eramajale kahjulik on?

“Kui põrandad ära vajuvad, siis võivad sellel olla alguses kergemad, hiljem aga märksa tõsisemad tagajärjed. Põrandaküttega majas vajuvad küttetorud põrandapinnast kaugemale ja soojendamiseks kulub nii rohkem energiat. Just hiljuti tõi üks klient tüüpilise näite: kui enne oli põrandakütte regulaator 1/4 peal, siis pärast vajumist pidi ta maja soojaks saamiseks selle täisvõimsusele keerama,” räägib Reiner-Latõšev. Kui vajumine ületab juba nelja sentimeetrit, võib see ka põrandakütte torustiku puruks teha. “Vesikütte puhul on tulemuseks väike purskkaev,” hoiatab ta.

Kui mõni näeb lihtsamat lahendust selles, et ära vajunud põrandapind jälle betooniga üle valada, siis tegelikkuses ei pruugi see sugugi tark tegu olla. Esiteks ei saa hoonet betooni kuivamise ajal kasutada. Teiseks kujutab värske betoon jälle uut raskust pehmele pinnasele ja vajumine võib jätkuda.

Ureteki lahendus, millega justkui “süstitakse” pinnasesse geopolümeervaike, paneb vajumise lõplikult seisma ja taastab endise olukorra. “Oleme töötanud mitmesajal objektil, ent vaid paarile oleme pidanud tagasi minema,” loetleb Reiner-Latõšev ühe käe sõrmedel. Nendel puhkudel oli maja tõesti väga pehmele pinnasele ehitatud. Vaieldamatuks plussiks on seegi, et pererahvale on Ureteki abi igati mugav, sest selle ajaks ei pea majast välja kolima.