Väikeses, 11 korteriga majas jookseb viimase korruse elanikul vihmade ja sulalumega laest vett. Loomulikult kannatab selle tulemusena viimistlus. Ühistu ei taha aga murele reageerida, põhjendades, et raha pole ja raha kulub raamatupidaja palgaks ning muudeks kuludeks. Siiski peaks aga ühistu koguma remondifondi, mis peaks ju minema selleks otstarbeks ettenähtud tegevuseks.

Omanike Keskliidu juhatuse liige Andry Krass seletab, et korteriühistu arvete esitamine toimub tavaliselt üldkoosolekul kinnitatud majandustegevuse aastakavas sätestatud kuluridadest ja -numbritest lähtudes. Majandustegevuse aastakava peab sisaldama infot korterelamu majandamise eeldatavatest tulude ja kulude, sh soojusenergia-, vee- ja elektrikulu kohta.
Juhul, kui korteriühistus ei ole majandustegevuse aastakava kinnitatud, siis tuleb majanduskulude kandmist tõendada teenuse ostuarvete kaudu. Seega mõlemal juhul ei piisa, kui korteriühistu esitab korteriomanikule arve, millelt ei ole võimalik välja lugeda, mis otstarbel kogutavat summat kasutatakse.

„Korteriomanikud vastutavad kohustuste täitmise ees solidaarselt. Seega juhul, kui üks korteriomanik jääb korteriühistule võlgu, võib korteriühistu kasutada võetud kohustuste täitmiseks teistelt korteriomanikelt kogutud summasid,” lisab Andry Krass.

Millised õigused ja võimalused on sisi elanikul, kelle lagi jookseb läbi? Kes katab korteri remondikulud? „Seadus annab siin korteriomanikule õiguse kõrvaldada probleem ise ning nõuda kulud sisse korteriühistult. Kui korteriühistult ehk teistelt korteriomanikelt raha saamine ei ole realistlik, siis tuleks korteriomanikul tõsiselt analüüsida, kas korterelamu majandamine sellisel kujul on jätkusuutlik või oleks targem algatada korteriomandite lõpetamine,” ütleb Andry Krass.

Elaniku õigustest saad lisaks lugeda veel siit ja siit.