Kui tapeedi paneku ja plaatimisega saab lahtiste kätega inimene üldjuhul ka ise hakkama, siis keeruliste eritööde puhul võiks siiski spetsialistiga nõu pidada. Seda eriti märgruumide kavandamise korral – arvutused ja paigaldusskeemid võiks teha spetsialist, kui ei taha, et veeummistused pidevalt kimbutama hakkavad.

„Torustikega on alati nii, et mida lähimat teed mööda must vesi kanalisatsiooni jõuab, seda parem. Iga põlv ja pööre suurendavad ummistuste riski. Äravoolutorudest väikseima läbimõõduga toru (32 mm) kasutame üksnes pesumasina ühendamiseks, valamu ja vann nõuavad juba reeglina 50 mm diameetriga toru. Kui aga on tegu suuremate vooluhulkadega, näiteks suur mullivann, mitu dušikohta, siis peab arvestama kindlasti 75 mm toruga,” seletab OÜ Lindert juht Valdur Kibus.

Vannitoas on oluline ka muidugi toitetorusiku läbimõõt. Enamasti kasutatakse püstikust alates torusid diameetriga 18-20 mm. Üksikuid hargnemisi (näiteks WC-loputuskasti täitmiseks, kus vooluhulk pole suur) ka 12 - 16 mm diameetriga torusid.
Valdur Kibuse sõnul peabki märgruumi remondi planeerimist alustama seadmete võimalikest paigalduspositsioonidest, arvestades nii kanalisatsioonitoru kaldega püstiku poole (mis sõltub püstikusse suubumise kõrgusest). Arvestada tuleb ka sellega, kas õnnestub kanalisatsiooniühendust viia teise vannitoa nurka põranda alt või hoopis piki seina. Nagu öeldud, iga lisanduva pöörde ja põlvega kasvab ummistuste oht.

Põhjustest, miks kanalisatsioonist pressib vannituppa halba haisu, loe siit.