Hallitusseened on võimelised kasvama suhteliselt madala õhuniiskuse tingimustes ning kasutama ehitusmaterjalidesse absorbeerunud vett. Seened võivad hakata kasvama juba siis kui suhteline õhuniiskus on 65% ning kasv intensiivistub, kui õhu niiskusesisaldus suureneb.
See tähendab, et niiske õhu kondenseerumisel külmale seinale tekkivast veest piisab, et hallitusseened saaksid hakata kasvama. Õhu niiskuse sisaldus sõltub paljuski ka ruumides viibivate inimeste arvust, toataimede hulgast, toidu valmistamise ja pesu pesemise intensiivsusest jne. Seega sama elamu erinevates korterites/osades võib olukord kardinaalselt erineda.

Kõige sagedamini leidub hallitust vanemates, soojustamata ning puuduliku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga majades, kus hoone välispiirded on jahedad ja suhteline õhuniiskus kõrge. Sellest tulenevalt kondenseerub niiskus kergemini seintele.
Olukord ei pruugi muutuda paremaks, kui on läbi mõtlemata muudetud hoone osasid (aknad on vahetatud, hoone fassaad on soojustatud, jms.), aga ei ole muudetud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Sellisel juhul on korteris õhu suhteline niiskus pidevalt kõrge.
ellistes tingimustes on vajalik väike temperatuuride vahe selleks, et õhuniiskus hakkaks kondenseeruma. Selline temperatuuride vahe tekib kõige sagedamini nurkades ja aknapõskedel ning neis piirkondades on pidevalt märg, mis on soodne hallituse tekkeks.

Ka külmasildade osakaal on suurem just vanemates hoonetes. Uuemates, eriti buumiaegsetes kortermajades võivad probleemid olla tingitud ventilatsiooni kehvast planeerimisest või ehituskvaliteedist. Samuti võivad hallituse teket põhjustada ehituskvaliteedi muud puudused, näiteks ebapiisav hüdroisolatsioon, torustike ja katuse lekked, halvasti paigaldatud soojustus jne.

Kuidas hallituse vastu võidelda?

Hallituse eemaldamiseks pakutakse erinevaid kemikaale, kuid kemikaalidega töötlemisel on lühiajaline mõju (2-3 nädalat). Ainsaks lahenduseks on viia õhuniiskus eluruumis 40-50 % tasemele. Selleks tuleb liigne niiskus õhust välja ventileerida. Võimalusi selleks on mitmeid, alates värskeõhuklappidest, mis talvel töötavad hästi, sest õhk väljas on absoluutniiskuselt kuiv, kuni soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemideni. Õhu kuivatamine on ka üks võimalus, kuid see on väga energiamahuks. Lisaks sellele ei taga see teiste õhuparameetrite paranemist (CO2, seeneeoste sisaldus õhus jms).
Hallituse tekke ennetamiseks on hädavajalik korralik ventilatsioon!

Allikas: Domus Kinnisvara

Võitlusest hallitusega saad lisaks lugeda siit.
Õhu kuivatamisest loe siit.