Kolmas laps ei päästa ehk ära osta maja, kui suhe pekkis. Ühe maja lugu



Kolmas laps ei päästa ehk ära osta maja, kui suhe pekkis. Ühe maja lugu
Foto: erakogu

Roosi kapsad olid suured kui maakerad, nad kasvasid seal, kus tavaliselt ei kasva muhvigi – kaskede alla tehtud peenras. Aga Roosi hoolitses nende eest nii, kuis tema naisemõistus võttis, pani neile pliidi alt nõge, segas tuhka mullaga, ja kapsad kasvasid vot sellised! (umbes nagu kuuekilosed arbuusid). Veel 30 aastat pärast naise surma meenutas naabrinaine just kapsaid. Keegi ei teadnud siis, et Roosi kapsad olid ühed, mis peegeldasid selle maja potentsiaali siis, kui ta seal ise elas, ning pärast seda, kui ta sealt teise ilma rändas. Meil läks aga hoopis teisiti.