Kompostimiseks sobilikku materjali leidub küllaga igas majapidamises. Loomulikult ei saa nõnda lahti pakenditest, küll aga puu- ja köögiviljajääkidest, munakoortest, aiajäätmetest ning isegi hukkaläinud leivast ja saiast. Kompost omakorda on aiale väärt väetis.
Kompostimiseks võib kasutada enamikke aiajäätmed, näiteks kuivanud heina ja puulehti ning suurt osa koduses köögis tekkivatest jäätmetest, mille äraveo eest peab maksma prügifirmale krõbedat hinda. Kehtib reegel, et mida erinevamaid asju koos kompostitakse, seda paremate omadustega komposti saab.
Seega tasuks teadlikult jälgida, et roheliste jäätmete vahele satuks ka näiteks oksi, kuivanud heina, okkaid või käbisid. Kompostimise käigus lagunevad orgaanilised materjalid loomulikul viisil ja need saab aias lämmastikurikka mullana uuesti kasutusele võtta.

Kuidas jäätmetest kompost tekib?

Komposti saamiseks on suures plaanis kolm võimalust: kompostihunnik, kompostikast või kiirkomposter.
Esimese kahe tööpõhimõte komposti tootmisel on sarnane, kuigi silmade ja ninaga tunnetame mõistagi vahet. Suures talus pole kompostihunniku olemasolust ilmselt probleemi, kuigi igal juhul võiks selle paigutada võimalikult varjulisse kohta. Väikeses linnaaias teeb kompostihunnik aga meelehärmi nii endale kui naabritele, sest tekib ebameeldiv lehk ning jäätmed meelitavad ligi elusolendeid, kes pole koduaias oodatud.
Nii kompostihunnikus kui tavakompostris valmib kompost aegamisi omas tempos ehk kevade ja suve jooksul kogunenud jäätmete vilju saab heal juhul lõigata sügisel. Küll on võimalus seda protsessi kiirendada kompostiergutiga, mis sisaldab looduslikke mineraalaineid ja mikroelemente ning kiirendab jäätmete lagundamist ka tavalises kompostihunnikus. Kompostierguti aitab vähendada ka ebameeldivat lõhna ja parandada valmis komposti kvaliteeti.

Kompost ühe kuuga

Kiirkomposter on erinevalt kahest eelnimetatust oma ehituselt nagu termospudel, mis teeb töö ära palju tempokamalt kui loodus. Õhukanali kaudu liigub õhk komposti keskele, mis paneb komposti kiiremini valmima. Kiirkomposter hoiab soojust aastaringselt ja võimaldab komposti valmistada ka talvel.
Nii võib köögijäätmetest teha toalilleväetist isegi jaanuaris. Üldjuhul valmib kiirkompostri kompost ühe kuu jooksul, seega saab kodust väetist kasutada koduaias nii kevadel, suvel kui sügisel. Aastaringse kasutamise tagab kiirele kompostijale külmakindel ja UV-kaitsega materjal.
Kompostitud jäätmed tuleks katta sideainega, milleks sobib näiteks kompostiturvas või külmal ajal talveturvas. Kolme või nelja nädala järel on vajalik komposti segada ning kuue kuni kaheksa nädala järel on jäätmetest tekkinud aiatöödeks sobiv muld.
Kui on soov hoida kompostimise juurest eemale närilised, võiks kasutada ka põhjakorvi. Samuti võib täiendava vahendina kasutada kompostrisoojendit, mis takistab ootamatute miinuskraadide ajal komposti külmumist.