1.Maja katuse kandekonstruktsioon

Hea aluskatus ja kandekonstruktsioon on maja oluline osa. Peale katusematerjali “kandmise” peab konstruktsioon hästi toime tulema ka niiskuse ja ilmastikuoludega. Puidu kasutamine ehituses on tänu tema omadustele väga levinud, kuna just puit peab suurepäraselt vastu erinevatele keskkonnatingimustele.

Samas ei saa kandekonstruktsioonide ehitamiseks kasutada igasugust puitu. Eesti Vabariigis peab alates 1. septembrist 2007 olema kõik ehitustel kasutatav konstruktsioonpuit CE–märgistatud. Seega kehtib printsiip, et puidu tugevuslike omaduste säilimiseks tuleb ehitada kuivast, tugevussorteeritud C24 puidust. Seda nii puidu omaduste paremaks säilitamiseks kui ka turvalisema ja vastupidavama kodu ehitamiseks.

Katuse kandekonstruktsioonid võib ehitada ka näiteks liimpuidust. Laialdaselt kasutatakse liimpuidust kandekonstruktsioone suurte silletega hoonete katusekonstruktsioonide ja seinakarkasside ehitamisel, näiteks lennujaamade, ujulate, võimlate ning paljude teiste hoonete ehitamiseks. Seega sobib liimpuit ideaalselt ka eramute ehitamiseks.

2. Katuse aluskate

Niiskust peetakse eramu üheks suurimaks vaenlaseks, seega igasugune maja peab saama hingata. Hästi ehitatud katus ventileerib niiskust välja, kaitstes kindlalt vihma ja tuule eest, seega on aluskattel katuse ehitamise juures väga oluline roll. Katuse aluskatted jagunevad üldjuhul kolme kategooriasse: mittehingavad, hingavad ja tuuletõkkena töötavad otse villale asetatavad diffuussed aluskatted.
Hingav ehk difuusne aluskate koosneb mitmest kihist, mille üks olulisem osa on spetsiaalse riidega kaetud auru läbilaskev membraan. Katva kanga ülesanne on kaitsta hingavat membraani vigastuste eest ja seista vastu ilmastikule. Sellist aluskatet on võimalik paigaldada otse sarikatele, seejärel paigaldatakse distantsliist, roov ja katusekate. Sarikavahe saab täita soojustusmaterjaliga, surudes selle tihedalt vastu pingule tõmmatud aluskatet.

Hingavate aluskatete paigaldamisel tuleb tähelepanu pöörata paanide omavahelisele kokku kleepimisele (parima liimumise tagavad 2 teibiga aluskatted, kus teip surutakse vastu teist teipi), mis tagavad aluskatte töötamise tuuletõkkena ja aitab katuse maksumuses kokku hoida. Kasutades hingavaid aluskatteid, ei ole vajadust tuuletõkkeplaadi ega tuulutusroovi järgi, mis praegu levinuima katusekonstruktsiooni kiletaolise ja mittehingava aluskattematerjali puhul peavad olema.

Mittehingav aluskate juhib vee ainult katuselt ära ning seda kasutatakse külmade ventileeritud pööningutega katuste puhul või soojustatud katustel, kui soojustuse ja aluskatte vahele on jäetud õhuvahe.

3. Katuse roovitus

Roovitus on horisontaalne puidust (enimlevinud mõõt on 22x100 või 25x100) konstruktsioon, millele kinnitatakse katuse kattematerjal. 50x50 mõõdu korral on näitek pleki puhul väga raske kruvi sisse lasta, pooled kruvid lähevad mööda.
Tuulutusliistu (distantsliistu) ülesandeks on katusealuse ventilatsiooni tagamine ehk tagada kile ja tuuletõkke vahel piisav vahe.
Tuulutusliist paigaldatakse piki sarikaid aluskatte peale. Horisontaalselt paigaldatavate roovitise samm sõltub väljavalitud katusematerjalist kui ka katuse kaldest.

4. Katusekatted

On väga oluline, et katus kaua kestaks, oleks ilmastikukindel ning näeks kaunis välja. Lisaks peab katus pakkuma kaitset nii tuulte kui ka teiste ilmastikuolude eest.

Kivikatuseid on ehitatud tuhandeid aastaid. Sellel on ka oma kindel põhjus. Kiviga saab ilmastikukindla, turvalise ja kauni katuse. Katuse toimimisest aru saamine on esimene samm täiusliku katuseni. Klassikaline katusekivide materjal on savi. See on tugev, vastupidav ja looduslik materjal. Ta talub suuri temperatuurimuutusi, ilma ja mikroorganismide ning kahjurite rünnakuid. Viimastel aastatel on savile konkurentsi hakanud pakkuma uuem materjal – betoon.

Eterniit on tänapäevane katusekate, mis on tulekindel, keskkonnasõbralik ning hingav. Eterniidi töötlemiseks ei ole vaja spetsiaalseid tööriistu ega eriteadmisi, seepärast on paljud eterniidiga kaetud katused valminud nende peremeeste endi kätega. Eterniidi tootmise käigus ei eraldata keskkonda kahjulikke aineid. Plaadid on valmistatud tsemendist, lubjakivist, amorfsest ränidioksiidist, tselluloosist, veest, mineraallisanditest ja asbesti välja vahetanud sünteetilisest PVA-kiust.

Bituumensindleid võib pidada väga pikaealisteks. Selle aluseks on laboratoorsed uuringud ja tegelikud kasutuskogemused. Laialdaselt kasutatavad, sindleid võib paigaldada kõmmeldunud alustele, ka on neid hõlbus kasutada keeruliste katuste puhul. Vastupidavad muutlike ilmastikuolude suhtes näiteks vihm, tuul, lumi.

Teraskatus on teiste katusekattematerjalide seas eelistatud väikese kaalu pärast, mis on umbkaudu 4,5 kg/m² kohta. Renoveeritavate majade puhul, kui vana eterniit vajab asendamist, osutub teraskatus reeglina lihtsaimaks lahenduseks hoone kasutusaja ja väärtuse tõstmisel.
Teraskatuse puuduseks peetakse vähest tormikindlust. Ära lennanud katused tekitavad inimestes elevust ja, tõepoolest, enamasti on need kas pehmekattest lame- või teraskatused. Siin pole aga tegu mitte reegli, vaid halva ehituskvaliteediga. Küsimus on tavaliselt roovituse kinnituses sarikatele või sarikate kinnitused müüridele. Roovituselt ärarebitud katuseplekki kohtame väga väga harva ja sel juhul on kinnitustarvikutena kasutatud spetsiaalsete kruvide asemel naelu jms.

Allikas: Puumarket