Üsna sageli tekib küsimus peale uue kasvuhoone soetamist, et kuidas tohib uut ja uhket kasvuhoonet üldse pesta ja puhastada, et ilusaid pindu mitte vigastada. Korralikud kasvuhooned on tegelikult üsna tugevad ja vastupidavad ja ei vaja väga õrna kohtlemist. On aga asju mida võiks arvestada, et ilus kasvuhoone ka aastate pärast sama kena välja näeks.

Kasvuhoone pesemine

Kõiki kasvuhooneid (mitte kilekasvuhooneid) saab kergesti puhastada survepesuriga pestes. Survepesuriga saab uhtuda välja alumiiniumprofiili unarustest liiva ja mustuse ning klaasidelt ja plaatidelt lahtise mustuse. Selleks, et kasvuhoone aga tõeliselt säraks, võiks klaasi ja polükarbonaadi pinnad lausa puhastusvahendiga ära pesta.

Polükarbonaadist kasvuhoone puhastamine

Polükarbonaadi puhul peab tõesti arvestama, et väga määrdunud ja liivast polükarbonaadi pinda lapiga kuivalt hõõrudes võime ta väga ära kriimustada. Isegi sellisel juhul on kriimustamine siiski visuaalne vigastus, mis on päikese käes kriimudena näha aga materjalile ta suuremat viga ei tee ja taimedele pole sellest ka midagi.
Kriimustamisel on siiski üks halb külg – nimelt järgmine kord määrdub ta juba kergemini kuna kriimudest karedama pinna peale kinnitub tolm kergemini kui kriimudeta libeda polükarbonaadi pinnale. Selle pärast oleks targem puhastada polükarbonaadi pindu suure veega.

No-Drop polükarbonaadi eripärad

Polükarbonaadil alati kaks poolt. Välimine pind on toodetud vastu pidama päikese UV-kiirgust ja äärmuslikke temperatuure ning sisemine pind, mis on vähemalt meie mudelitel kaetud No-Drop tefloni sarnase kattekihiga. See No-Drop tehnoloogiline kattekiht kasvuhoone sisepinnal väldib niiskuse kogunemist tilkadeks ja juhib kogu kondenseeruva niiskuse ära vihmaveerennidesse.
Selle puhastamisel peab lihtsalt arvestama, et ta on lisaks muudele headele omadustele ka kergelt mustust hülgav, aga ka kergemini kriimustuv kui plaadi välispind. Sellest tulenevalt piisab Euro-Serre kasvuhoonete No-Drop polükarbonaadiga sisepindade puhastamiseks tihti juba voolikuga uhamisest ja suurem mustus jookseb koos veega maha. Kui pinnad on aastaid puhastamata ja mustus on kihtidena kinnistunud, aitab kenasti survepesuriga pesemine.
Polükarbonaadi pesemisel on oluline, et enne svammiga ja puhastusvahendiga pesemist tuleb kindlasti voolikuga või survepesuriga kõik lahtine mustus ja liiv maha loputada. Sellega väldime pinna kriimustamist. Kui survepesuriga on esmane mustus maha uhutud, võime seebise lapiga või svammiga pinnad üle pesta ja uuesti pesuriga üle uhtuda. Nii saame sätendava pinna, mis ei erine eriti uhiuue kasvuhoone väljanägemisest.

Klaaskasvuhoone pesemine

Kuna väga paljud kasvuhooned on kombineeritud kattega ehk seinad klaasiga ja katus polükarbonaadiga, siis peaks ütlema klaaskasvuhoone või kasvuhoone klaasiosa pesemine. Kasvuhoone klaasidena kasutatakse tänapäeval juba standardina 4 mm karastatud ja lihvitud turvaklaasi (nõukogude ajal kasutati tavalist 3 mm kildudeks purunevat klaasi).
Kuna see on praktiliselt samasugune klaas kui elumaja akendel (kasvuhoone klaas on tugevam, aga pinnaviimistlus on sama), siis käib ka tema pesemine sama moodi. Kui soovite päris kirgast pinda ilma kuivanud vee täppideta, siis tasub pesta ja kuivatada kummiga.

Tööde järjekord

Paljude jaoks on järgnev jutt naeruväärselt elementaarne aga igaks juhuks ütleme ikka välja. Tööjärjekord kasvuhoone pesemisel on väljapoolt sissepoole ja ülevalt allapoole.
See tähendab, et kõige pealt pestakse survepesuriga põhjalikult kasvuhoone konstruktsioon, uksed ja luugid ning uhutakse esmasest mustusest puhtaks kasvuhoone plaadid ja klaasid. Seejärel pestakse vahendiga plaatide pinnad ja klaasid ning loputatakse üle ja kuivatakse kui vaja.
Ülevalt all tähendab seda, et enne pestakse katus ja seal allapoole seinad lihtsalt selleks et oleks kergem allapoole mustusega võidelda. Samuti seestpoolt enne lagi ja siis seinad.
Väljastpoolt sissepoole ehk enne välispind ja siis kasvuhoone seest pesemine annab selle praktilise eelise, et sisepindu pestes oleks meil tulemus paremini näha.
Seest pestes peame esiteks töötama vastu valgust ja lage pestes segab meid ka kaela pritsiv vesi. Kõik see kokku teeb sisepesu tülikamaks kui välispesu ja pesemata jäänud kohad jäävad kergesti kahe silma vahele. Kui aga välispind on juba puhas ja sätendav, on see protsess oluliselt kergem.
Allikas: Lähemalt saad lugeda Rodoaed.ee