Statistika näitab, et keskmise kinnisvaraostja vanus on 25-40 aastat. 2018. aasta seisuga on selles vanuses elanikke Tallinna linnas ca 106 000. See on vanus, kus esmased õpingud on lõpetatud, esimene töökoht on olemas ja tekib vajadus oma isikliku eluaseme järele, et alustada oma elu. Enamasti saab selleks kahetoaline korter. On ka variante, kus esmane elupind müüakse maha, et vahetada kahe väiksema korteri vastu või ühe suurema. Teine kategooria kinnisvaraostjaid on sisserändajad ehk need, kes väiksematest asulatest kolivad pealinna ning samuti vajavad elamispinda. Üks segment on üürituru klient ning teine ostuhuviline klient. 2017. aastal oli Tallinnasse sisseränne ca 9400 inimest, kellest 25-40 vanuses noori oli ca 2000, kes kõik vajasid kohta elamiseks.

Eesti rahvaarv on viimase kolme aasta jooksul olnud kasvavas trendis. Seda küll mitte iibe tõttu, sest see on meil jätkuvalt negatiivne, vaid tänu suurenevale välisrändele ehk Eesti piirist väljaspoolt tulevate sisserändajate arvelt. Kinnisvaraturu mõistes aitab välisränne kaasa esmajoones pigem üürituru aktiivsusele, kuivõrd ostu-müügi tehingutele, kuid tulevikuvaates võiks neistki saada potentsiaalsed ostjad.

2018. aasta esimesel poolaastal on tehtud Eestis kokku ca 24000 ostu-müügi tehingut, millest Tallinna linna korterite tehingute arv oli ca 5000. Eelistatakse pigem uusi või väga heas seisukorras kortereid, nagu tuleb välja Domus Kinnisvara turuülevaatest. Uute korteritega on tehtud tehinguid sel aastal juba 1655. Lisaks elupinna ostjatele on kasvanud ka väikeinvestorite osakaal, mis ilmselt on seotud välisrändega.

Seega, kas kõikidele praegu ehitatud pindadele leidub ka ostja või ootab meid ees tühjana seisvad majad? Hetkel võib südamerahuga öelda, et veel ostjatest puudust ei tule ning nii kaua kuni toimub linnastumine ning jätkub välisränne, meid tondilossid ei hirmuta.

Alllikas: Domus Kinnisvara / Kinnisvara24.ee blogi

LOE LISAKS: