Kalle Suitslepp teab hea betooni retsepti. Kalluritega betoonivedu on jäänud kaugesse minevikku

AS Betoonimeister juhataja Kalle Suitslepp nendib, et paarikümne aastaga on betoonivaldkonnas palju muutunud – kallurite asemel veavad betooni moodsad mikserautod, erinevate lisaainete kasutamine on parandanud materjali kvaliteeti ning betoonist saab tänapäeval teha väga põnevaid ehitisi.

Nii uskumatu, kui see täna ka ei tunduks, transporditi nõukogude aja lõpus betooni valdavalt ZIL kalluritega. Nendel autodel oli kalluri kast kumera põhjaga, mis hõlbustas koorma maha laadimist. „Betoonisegu, mida valamiseks kasutati, oli enamasti tunduvalt jäigem võrreldes praeguse toodanguga. Kalluritega veol ei olnud probleemiks mitte segu kivinemine, vaid kihistumine – betoonisegu tihenes sõidul toimuva vibratsiooni tulemusena tihedaks ning tsemendipiim tõusis segu ülemisse kihti. Veokaugused ei saanud olla väga pikad,“ meenutab AS Betoonimeister juhataja Kalle Suitslepp.
Esimesed betoonimikserid ilmusid Eesti teedele 80ndate keskel. Tollane teedeehitusfirma Teede Remondi ja Ehituse Valitsus nr 2 soetas 3 KAMAZ veoauto baasil ehitatud betoonimikserit Kamaz СБ-92-В2 monoliitse betoonäärekivi valamiseks „Vari Former“ betoonimasinaga.
Kalle Suitslepa sõnul olid need mikserautod toodetud Tjuimazõs Venemaal. Muide, see tehas töötab tänaseni ja muidugi on nende autod muutunud nüüdseks moodsamaks (ПАО "Туймазинский Завод Автобетоновозов").
Tollaste betoonimikserite betoonitrumli mahutavus oli 4,5 m³, praegu on valdavalt 9 m³ mahutavusega trumlid. Kalle Suitslepa sõnul oli trumli käitamiseks autole paigaldatud lisana traktorimootor, mehhaaniline käigukast ja kett-ülekanne. See oli tunduvalt vähem töökindel kui tänapäevased hüdraulilised ajamid.

Kivistunud materjali lõhkamist betoonimikseris ei maksa proovida

Teatavasti betoon kivineb tundidega. „Kui betoonikseri auto mootorit tabab rike, siis on vaja kiiresti leida võimalus betoonisegu maha laadimiseks. Hüdraulilist mootorit, mis käitab betooni trumlit, saab tööle panna voolikuid ümber ühendades teise betooniauto hüdrosüsteemiga. Juhul kui ühendusvoolikud ja teine auto on muidugi käepärast võtta. Kui paari kolme tunniga abi leida pole võimalik, siis kivineb betoon trumlisse. Selle väljaraiumine pneumovasaraga on väga töömahukas protsess. Tihtipeale on odavam soetada uus trummel,“ seletab Kalle Suitslepp.
Tänapäevased masinad on võrreldes nõukogude aegsetega palju töökindlamad, kuid rikete eest pole päriselt kaitstud ka need. Selliseid õnnetusi juhtub aga suhteliselt harva. Betoonimeistri 10 aastase tegutsemise jooksul on olnud üks tõsisem juhtum. „Kivistunud betooni lõhkamine betoonimikseris kaugetel 90ndatel on tõepoolest üks episood meie õpipoisi elus, mida ei soovita kellelgi korrata. Tulemus on sama nagu kultussaates „Müüdimurdjad“ – puruneb metallist trummel, betoon aga mitte väga,“ meenutab Kalle Suitslepp ajaloos aset leidnud seika.

Eestis sõidavad betooniautod pooltühjalt

Tänapäeval suuremate mahtude veoks ja pumpamiseks kasutatakse neljasillalisi 9 m³ mahutavusega mikserautosid ning betoonipumpasid erinevate mastipikkustega (28, 36, 42 m). Väiksemate koguste veol ja pumpamisel on kasutusel pumid (ehk pumbaga mikserid), millel on betooni transpordiks 7 m³ mahutavusega trummel ja pumpamiseks 21-28 meetrise mastiga pump.
„Eestis tohib legaalselt transportida 9 m³ mikserautoga 7,5-8 m³ betooni (massipiirang, mida politsei erinevalt näiteks Soomest meil ülirangelt jälgib) ning 7 m³ pumile võib lubatud kaalus püsimiseks laadida 4,5 m³ betooni. Võib öelda, et Eestis sõidavad betooniautod pooltühjalt,“ räägib Kalle Suitslepp.

Hea betooni retsept

Kalle Suitslepa sõnul projekteeritakse betoonisegusid ikkagi sõltuvalt selle kasutuskohast. Betoonisegu kirjeldamiseks on erinevad tugevuse- ja keskkonnaklassid. Seetõttu ei saa seda kõige õigemat retsepti välja tuua. „Suuresti on kõik praegu samamoodi nagu kirjeldas 50 aastat tagasi Arvo Veski „Individuaalehitaja käsiraamatus“. Kui ma õigesti mäletan, siis kõlas see nii: kolm labidatäit killustikku, kaks liiva, üks labidatäis tsementi ja pool ämbrit vett. Tänapäeval käib see põhimõtteliselt samamoodi – ainult suuremates kogustes ja doseerimise täpsus on kordades parem,“ ütleb Kalle Suitslepp.
Betoonisegude valmistamiseks kasutatakse palju betoonikeemiat. Erinevad lisaained parandavad segu omadusi - kiirendavad või aeglustavad selle kivinemist. Õhku sisse viivad lisandid parandavad külmakindlust, plastifikaatorid vähendavad vajaliku vee kogust, mis omakorda vähendab pragude tekkimise võimalusi jne.
„Betoonikeemia õige kasutamine mitte ei halvenda, vaid parandab segu omadusi,“ kinnitab Kalle Suitslepp.
„Arvan , et väga suurt vahet erinevate tootjate betoonisegudel ei ole, sest valdavalt kasutatakse sarnasid materjale. Kuid samas kindlasti mingid väikesed erinevused jäävad. Hästi spetsiifiline on põrandabetoonide valmistamine – siin tulevad retseptide erinevused eriti ilmekalt välja. Segu koostisest sõltub, kui kvaliteetne tuleb põrandapind ning kui kiiresti õnnestub valajatel betooni lihvima asuda. Erinevad retseptid on suvel palavaga ja talvel jahedate ilmadega valamiseks,“ lisab spetsialist.

Korve tuleb hoida nii, et munad ei puruneks

Kuigi betoon võib paljudele tunduda hall ja külm materjal, siis Kalle Suitslepa jaoks on see vägagi atraktiivne maailm. „Igav ja hall pole see töö kohe sugugi. Betoon on väga paindlik ja vormitav materjal, selle tulemusi näeb igapäevaselt ringi liikudes. Hall ja kole oli see võib-olla siis, kui oli teine riigikord ja teine töökultuur,“ ütleb ta.
Kalle Suitslepp alustas omal ajal seda äri nullist firmaga AS Tarim. Tema tõi turule ka esimesed mikserautod. „Firmade nimed on küll aja jooksul vahetunud, aga see suurepärane seltskond – kolleegid, kellega 90ndate alguses betooniärisse sukeldusime, on jäänud suures osas samaks. Sealt ka teatav vastutus nende inimeste ees, kellega koos on nii häid kui ka halvemaid aegu üle elatud. Arvan, et oleme teinud õiget asja ja suhteliselt edukalt. Selle õige asja tegemise tunnet kinnitavad ka tänulikud kliendid, kelle usalduse tulemusena oleme täna turuosa poolest võrdväärseks konkurendiks suurtele rahvusvahelistele kontsernidele,“ räägib Kalle Suitslepp.
„Betooni juurde jäämisel mängib oma osa kindlasti ka osalus ettevõttes – oma raha hoidmiseks ja kasvatamiseks usaldad ennast ikka kõige rohkem. Kui kogemusi napib, siis kindlasti ei tasu kõiki mune ühes korvis hoida. Mina hindan tähtsamaks neid kogemusi ja teadmisi, mis aitavad korve hoida selliselt, et munad ei purunegi,“ lisab ta huumoriga juurde tubli annuse äritarkust ja elukogemust.