Just need kaks asja ohustavad maja vundamenti kõige rohkem. Soojustuslahendused eri tüüpi vundamentidele



Just need kaks asja ohustavad maja vundamenti kõige rohkem. Soojustuslahendused eri tüüpi vundamentidele
Shutterstock

Vundamendi, keldriseinte ja põrandate õige soojustamine aitab vältida umbes 10–15 protsenti soojakadudest ja säästa küttekulu arvelt.

Kõige enam ohustavad Eesti muutuvas kliimas vundamenti niiskus ja maapinna külmakerked. Talvel jäätub maapind sõltuvalt pinnasest kuni 1,2 meetri sügavuseni, mille tulemusel paisub külmunud vesi maapinna sees ning külmakerked hakkavad lõhkuma maja konstruktsiooni. Selleks, et külmakerked hoonet ei kahjustaks, peab kas vundament toetuma pinnasele allpool maapinna külmumispiiri või madalvundament olema ümber perimeetri kaitstud nn külmakerkekaitsega – horisontaalse soojustusega pinnase sees.

Soe kaob vundamendi ja sokli kaudu

Soojustamise eesmärk on takistada soojakadusid vundamendi ja sokli kaudu ning tõkestada pinnase külmumist vundamenditalla all. Vanasti vähendati soojakadusid seinte kaudu õige lihtsal moel. Külmal aastaajal kaeti keldriaknad näiteks pilliroomati, papi või laudadest luugiga ning vastu seina laoti küttepuid või muud käepärast materjali. Miks mitte ka tänapäeval neid nippe kasutada? Kui siiski soovitakse (nt keldriruumide kasutamise tõttu) paremat soojustust, tuleb meeles pidada, et keldriseina seestpoolt soojustamine ükskõik millise soojustusmaterjaliga ei ole õige, kuna siis liigub külmumispunkt müüri sisse. See omakorda põhjustab niiskus- ja külmumisprobleeme.
Nii vundamenti kui ka soklit on õigem soojustada välispidiselt. Õigeaegne väline hüdroisolatsioon ja soojustamine kaitseb vundamenti vee kahjuliku mõju ning hallituse ja seente tekkimise eest. Sokli ja vundamendi välisele soojustamisele mõtlevad kõigepealt need, kes tahavad neid kindlalt külmuvast pinnasest isoleerida. Vähetähtis ei ole ka soojuskao vähendamine – statistika kohaselt kaob mõnekorruselise maja vundamendi kaudu 10–15% soojusenergiast.
Samas muudab sokli välispidine soojustamine oluliselt vana maja välimust. Sobiva lahenduse leidmiseks tuleks igal juhul kasutada spetsialisti abi.

Seotud lood:

Hinda materjali niiskuskindlust

Loe veel

Maja näiliselt tugeva ja kauakestva betoonvundamendi peamine ohuallikas on vesi. Enamikus piirkondades on pinnas väga niiske. Temperatuurilangus aastaaegade vaheldumisel ning põhjavee pidev külmumine ja ülessulamine talveperioodil avaldab ehitise vundamendile suurt koormust. Kui vundamendile ei ole väljapoole paigaldatud hüdroisolatsiooni ja soojustust, siis tekivad vundamenti varem või hiljem niiskuse mõjul praod.
Seega eeldab vundamentide soojustamine alati korraliku hüdroisolatsiooni olemasolu või siis selle täiendavat paigaldamist. Vanadel hoonetel, millel puudub korralik hüdroisolatsioon, tuleks pigem loobuda sokliosa soojustamisest, sest see võib rikkuda hoone niiskusrežiimi.
Vundamendi soojustamise tehnoloogia oleneb vundamendi tüübist: kas tegemist on lint- või plaatvundamendiga. Esimese puhul on oluline soojustada vundamendi väline sein ning soovides vähendada külma liikumist maja alla, on soovitatav paigaldada horisontaalne soojustus ühe meetri laiuselt ümber vundamendi perimeetri. Viimast kasutatakse ka siis, kui vundamendi rajamissügavus ei ulatu külmumispiirist allapoole, Eestis on see u 1,2 meetrit. Plaatvundamendi puhul soojustatakse kogu plaadialune ühtlaselt. Passiivmajadel on enim kasutatav plaatvundament, sest seda saab teha väga lihtsalt külmasillavabaks.
Enim kasutatavad vundamendisoojustused on vahtpolüstüreenmaterjalid, näiteks XPS Styrofoam või EPS ehk vahtpolüstüreen. Materjalide omavaheliseks võrdluseks on abiks just niiskuskindluse hindamine, sest nii gaasilises, vedelas kui ka tahkes olekus vee sattumine isolatsiooni vähendab materjali soojapidavust. Vundamendi soojustuse valikul jälgige lisaks veeimavuse näitajale veel selle tugevust ja jäikust, erisoojusläbivust ning materjali füüsilist paksust.
Vundamendi sokli osa tuleks kas seest või väljastpoolt soojustada nii, et kohakuti põrandaga ei tekiks külmasilda. Vastasel juhul jääb põrand külmaks – seega kulutame liigset energiat maja kütmisel.
NB! Vundamendi tüüpidest saad lisaks lugeda siit.

Hea teada

* Inspekteeri regulaarselt vundamendi ja sokli olukorda.
* Ära muuda hoone konstruktsiooni ilma spetsialistiga konsulteerimata.
* Vajadusel raja drenaažisüsteem.
* Väldi kõrghaljastust maja vahetus läheduses.
* Eemalda aja jooksul kerkinud pinnas. Ära raja hoone äärde peenraid.
* Paranda kiiresti purunenud vihmaveetorud ja lekkiv torustik.
* Ära viivita väljavajunud kivide tagasipaigutamisega ega pudenenud vuugitäite või krohvi taastamisega.
* Lepi väikeste mõrade ja vajumistega, kui need mõjutavad üksnes hoone esteetilist välimust.
* Kui tegemist on mälestisega või muinsuskaitsealal paikneva ehitisega, pea enne tööde alustamist kindlasti nõu muinsuskaitseameti spetsialistiga.

Vundamendi soojustamisest saad lisaks lugeda siit.

Allikad: Viimistlus ja Ehitus OÜ, Estplast, tehnovaht.ee, Enerest.ee, nokitse.ee
Artikkel ilmus erilehes EPL Soe Kodu

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare