Ilma vihmaveerennideta ei täida katus oma ülesannet
Vihmaveesüsteemide paigaldamise vajadus on ilmselge – rennide ja torude kaudu kindlasse paika juhitud vesi ei mää ega riku tilkudes seinu. Ka ei jää vesi seisma hoone soklisse, kust on lihtne tee vundamendi alla. Seda juhtub eriti vanemate ja renoveeritavate elamute puhul.
Liitekohad ja kinnitused
Rennide juures on oluline, et neil oleks omavahelisi liitekohti nii vähe kui võimalik. Seetõttu on soovitav kasutada võimalikult pikki ja mõistlikkuse piires ühes tükis renne. Iga rennide liitekoht on, vaatamata mis tahes liitelahendusele, alati potentsiaalne tilkumiskoht.
Samuti saab täpse pikkusega rennide korral hoida kokku
materjalikuludes, kuna ei teki mingeid jääke. Lahendus nõuab küll mõnevõrra täpsemat mõõtetööd, kuid tulemus on aastakümneteks parem ja tehtud pingutus igati väärt.
Kindlasti tuleb järgida tootja nõudeid kinnituse suurima lubatud sammu osas – siin kehtib soovitus, et rohkem on uhkem.
Eesti metallkatuste ehitusstandard nõuab rennikonksude kinnitamist sarikatesse (mitte vaid laudisesse suvalises kohas). Kui sarikasamm on suurem kui tootja lubatud suurim kinnituste samm, tuleb kinnitused paigaldada igasse sarikasse ja lisada üks nende kahe vahele.
Liiga hõreda kinnituste sammu puhul ei ole küll ohtu, et rennid lumekoormuse all kokku kukuksid, kuigi ka seda on nähtud. Tavaliselt saab määravaks siiski laudise kinnitus sarikatele.
Mõne talve järel võib rennidesse kogunenud jää ja lumi renni kahe konksu vahelt välja venitada. Ühe keskpärase eramaja puhul on rennikinnitustelt kokkuhoid küll esmalt mõniteist kuni mõnikümmend eurot, kuid uue vihmaveesüsteemi paigaldamine mitu korda kallim.
Materjalivalik on tähtis
Vihmaveesüsteemide puhul on oluline, et tootmiseks kasutataks spetsiaalset ja kahepoolse pinnakattega tsingitud terast, sest just rennid on katusetarvikutest kõige korrosioonialtimas olukorras.
Küsige tootjalt kindlasti garantiid kasutatud materjalide kohta. Tavaline ühepoolse kattega katuseplekk ei ole rennide valmistamiseks sobiv materjal. Rennide kuju on juba ilumeele küsimus.
Enamasti pakutakse poolkumeraid, aga mitme tootja valikus ka nn Ameerika tüüpi kandilisi renne. Mõlemad juhivad korrektse paigalduse korral vihmavee soovitud suunas.
Värvivalik on sama suur kui katuseplekkidelgi. Nõudlikuma maitsega inimene saab tooteid tellida pulbervärvituna, ja siis on valikus juba sadu toone.
Tootjad on lahenduste täiendamisega tegelnud pidevalt. Näiteks on olemas klapiga torud vee kogumiseks tunnidesse. Lisaks on olemas rennidele katted lehtedega ummistumise vältimiseks, loodud on väikese ulatusega s-põlved soklite ja eendite ületamiseks jne.
Kõik ei sobi meie kliimasse
Mida küll Eesti kliimas kasutada ei soovita, on maapealse vihmaveetorustiku kinnine ühendamine maa-aluse drenaažiga. Selline suletud süsteem on mitu kuud aastas jäätunud ja puhastada on
seda võimatu. Las see jääb lõunamaade lahenduseks. Kahjuks on sellist teguviisi uusehitustel Eestis juba märkimisväärselt kasutatud.
Küll aga on nutikas paigaldada jäätunud rennide ja torude töökorras hoidmiseks küttekaablid.
Vihmaveerennid ja -torud töötavad korrektselt vaid siis, kui need on puhtad. Seetõttu tuleb puudealuste majade omanikel rennide puhastamise töö ette võtta mitu korda aastas. Rennides kasvavad taimed on väga põnev vaatepilt, aga sellise roheala toimimine vihmaveesüsteemina on kaheldav.
Allikas: ML Ehitus ja Remont
