Hoia liigniiskus vundamendist eemale! Mida ja kuidas seda teha?
Nii elamu kui ka elanike huvides on tähtis säästa maja vundamenti ja selle ümbrust veekahjustustest. Tõhus kuivendus ja sademeveetorustik kaitseb hoonet niiskuse, hallituse ning külma eest, vältides üleujutusi keldris ning lompide ja jää teket õueteedel.
Pinnast kuivendab drenaaž
Vundamenti ja hoone aluspinnast kuivana hoidva drenaaži torudeks ehk dreenideks kasutatakse tavaliselt 110 mm välisläbimõõduga augustatud toru, mille sein on kahekihiline: sile sisepind soodustab voolamist ja isepuhastuvust ning gofreeritud välispind tagab korraliku koormustaluvuse.
Kuivendustorustikku kuuluvad veel drenaažikaevud. Need on hoolduspunktid, mille kaudu on võimalik dreene läbi pesta.
Kaev on vajalik üle ühe pöördepunktis: siis on kindel, et hooldada
saab kogu torustikku. Elamu katuselt valgub aastas keskmiselt 50–100 m3 vihma- ja sulamisvett. Sademevesi, mida ei juhita majast eemale, võib koguneda lompidesse ning külmal ajal ka jäätuda, põhjustades aja jooksul ehituskonstruktsiooni niiskuskahjustusi.
Sademevesi liigub eraldi torudes
Sademeveetoruks on polüpropeenmaterjalist valmistatud 110 mm välisläbimõõduga, augustamata muhvtoru, mis on oma ehituselt dreeniga sarnane: ka sademeveetoru sisepind on sile ja välispind gofreeritud.
Katuserenni vertikaaltoru all tõstetakse sademeveetoru maapinna lähedale. Selle otsa paigaldatakse sademeveelehter, mis eraldab veest prahi ja on ka torustiku hooldusava. Oluline on meeles pidada, et sademevett ei tohi juhtida dreeni. Tulvaveest täituvad dreenid hakkaksid sel juhul suruma vett hoone alusmüüride poole: torustik töötaks vajalikule täpselt vastupidises suunas. Dreeni kuju või aukude paigutus olukorda ei paranda.
Dreenid ja sademeveetorud samale alusele
Tark oleks drenaaži- ja sademeveetorustik planeerida kohe maja kavandamisel. Igal juhul tuleb nii uue hoone ehitamisel kui ka vana renoveerimisel nende torustike projekteerimine usaldada spetsialistile: üksnes nii hoiate ära kõik liigniiskuse probleemid.
Ka drenaaži ja sademeveetorustiku paigaldamisel tuleks olla äärmiselt hoolas, sest tehtut hiljem parandada on üsna kulukas.
Töö lihtsustamiseks saab panna dreenid ja sademeveetorud kõrvuti samale alusele. Kui vundament on kõrge ja dreen sügaval, võib sademeveetoru paigutada ka kõrgemale.
Kõigepealt laotatakse kraavi põhja ca 10 cm kiht drenaažikruusa.
See tasandatakse vastavalt nõutavale äravoolukaldele (min 5 mm/m). Dreenid paigaldatakse hea veeläbilaskvusega drenaažikruusa ning sademeveetoru tasandatud liivaalusele, mille paksus on 5–10 cm.
Et vältida vajumist, tuleb torude all asuv pinnas alati väga hoolikalt tihendada. Torud asetatakse kohale ja kaetakse drenaažikruusaga. Tavalise drenaažikruusaga sobib täita nii dreenide kui ka sademeveetoru ümbrust. Torude kõrvale laotatud kruus tihendatakse.
Tavaliselt kasutatakse kraavi lõplikuks täitmiseks väljakaevatud pinnast, millest on eemaldatud kivid. Vundamendi kõrval ulatub vett läbi laskev kiht peaaegu maapinnani. Kui hoones on maapinnast allpool asuvaid ruume, tuleb vundamendi välispind veekindlalt isoleerida. Pinnakonstruktsioonidega vähendatakse sademevee imendumist vundamendi kõrvale: kattekiht ja selle alla laotatud tihe pinnasekiht või kile asetatakse hoonest eemalduva kaldega.
Allikas: ML Ehitus ja Remont
