Hakkad ise katust ehitama? Loe, kuidas vältida materjalikadu ja millise ilmaga tuleks katusepanekust loobuda
Vettpidavate läbiviikude tegemine.
Plekk-katuse puhul võib läbiviikude tegemine korstna, katuseakna ja muu sellise jaoks olla keerukas – katusesse tuleb lõigata täpne auk, ebatäpsuste korral on aga tükk tegemist tihendamisega. Siin tuleb tööd teha tähelepanelikult. Kivikatusele läbiviigu tegemiseks piisab vajaliku koguse kivide eemaldamisest. Bituumensindlitesse saab sobiliku augu lõigata terava noaga ja läbiviikude hilisemal lisamisel selle all olevasse täislaudisesse saega.
Ebatasase roovituse peitmine.
Harv pole juhus, kus katuse roovitus ei ole päris “joonlauaga mõõdetud”. Ebatasane roovitus tähendab lainetava välisilmega katust või ülespoole turritavaid plekipaanide ühenduskohti. Mõõtudelt väike laineline katusekivi annab ebakvaliteetse roovituse teatud piires andeks, muudel materjalide kasutamisel võib siiski olla vajalik roovituse loodiajamine enne uue katuse paigaldust.
Turvaline paigaldus tugeva tuulega.
Tuulise ilmaga tasub katuse paigaldamist pigem vältida. Suuremate materjalide nagu plekipaanide katusele panekut segab tuul tublisti, kuna need kipuvad purjena tuult alla võtma. Katusekivi saab tänu väikestele mõõtudele ja raskemale kaalule siiski ka kõvema tuulega paigaldada, ent iseasi on see, kui mugav on meistrimehel sellise ilmaga katusel viibida.
Detailide rohkus tagab lihtsa paigalduse.
Keerukamate katusesõlmede lahendamiseks on mõistlik soetada selleks sobilikud eridetailid. Need võivad vastavalt vajadusele olla äärekivid, harjakivid, harja algus- ja lõpukivi, erikujulised kivid vintskappide, neelude ja läbiviikude tegemiseks või muude materjalide tootjate pakutavad erikomplektid.
Tööriistavaba paigaldus.
Võimalusel eelista sellised kinnitusvahendeid, mis ei nõua paigaldamiseks katusematerjali aukude tegemist: see võib aja möödudes ja tihendite väsides viia leketeni. Näiteks katusekivide jaoks on olemas klambrid, mille abil kinnitatakse katusekivi roovi külge käsitsi ilma ühegi tööriistata, naeladest-kruvidest rääkimata. Nii pole ohtu haamriga lüües või kruvi liiga kõvasti kinni keerates kivi vigastada.
Materjalikadu paigaldusel.
Siin kehtib reegel, et mida suuremad on katusematerjali tükid, seda suurem ka materjalikadu paigaldusel. Näiteks suurte paanidega katusepleki materjalikadu võib olla katuse pinnast isegi 30%, kuid mõõtudelt väiksemal katusekivil jääb see maksimaalselt 5% piiridesse.
Materjalikulu katuse roovitusele.
Kui kivikatuse roovituseks kasutatakse prusse mõõtudega 50x50mm ja plekk-katusel 100x25mm, tähendab see täpselt sama materjalikulu. Bituumensindel vajab aga aluspinnaks täislaudist või puitlaastplaati, mis tähendab ka märkimisväärselt suuremat materjalivajadust.
Kahjustused paigaldusel.
Erinevad materjalid on erineva tugevusega. Kui kivikatust on üpris keeruline kahjustada, siis plekipaanid võivad katuse ehitamisel sellele astudes üsna kergesti mõlki minna või värv kriimustada saada. See eeldab terve plekipaani väljavahetamist.
Ka eterniitplaat võib peale astudes katki minna, mis tähendab minimaalselt ligikaudu ruutmeetri jagu materjali asendamist. Katusekivi ja bituumensindel kannatavad üsna hästi peale astumist. Kivi purunemisel saab välja vahetada iga üksiku detaili eraldi, mis tähendab väikest asendamiskulu.
