NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki "Sobimatu"!
Järjesta: Vanemad Uuemad Parimad
22.06.2017 10:18
Kus nüüd tuli ood betoonile. Aastaid on sellele vastu seistud ja kõnniteeasfaldiga kübaratrikki tehtud, et ikka raha kätte saada hankest. 90-ndatel läks veel sama plaatte Franfurtist Berliini. Meie Peterburi maantee oli sõidetav. Eestlane käis siin Austraaliast rääkimas ja tundub, et see ongi nüüd järellainetus. Loogiline ju et betoon on vastupidavam. Võibolla on hoopis tegemist KAPO töövõiduga. Ja see ei ole nali.
22.06.2017 10:28
Hakkab aru vaikselt pähe tulema!
Aeg selleks oli juba ammu:-)
22.06.2017 10:29
Kas meie vee- ja kanalisatsioonitrassid on ikka korralikult kaardistatud:))) Betoonteega ei saa niimoodi, et nädala pärast tuleb "midagi meelde" ja vaja trassi vahetama hakata.
22.06.2017 10:31
et nad ehitaksid meelsasti rohkem betoonteid, kuid betoonisegu enda hind peaks olema odavam

Selle lausega on kõik ära öeldud. Sõltumata katendi tüübist (asfalt või betoon) käib segu sisse sidusainena bituumen või tsement.
Kui bituumeni asendajana kasutatakse mingeid odavaid põlevkiviemulsioone, vajab asfaltkate arvestusliku 20 aasta asemel esimest remonti juba 2 aasta möödumisel. Seda me oleme kõik kogenud.
Kui juba enne betooni kasutusele võttu ihutakse hammast segu hinna alandamise osas (loe: tsemendi asendamine mingi põlevkivituha, räbu vm rämpsuga), ei pea ka betoontee arvestuslikku perioodi vastu.
Me oleme ikka nii rikkad, et ehitame odavalt mistahes materjalidest. Ja ehitajatel töö ei lõpe.
Paluks nüüd kõik tasuvuse ja ehituse hinna näitajad siinseid töömeetodeid, -kultuuri ja olusid arvestades ümber rehkendada:)
Anonüümne kommentaar
22.06.2017 10:40
See kommentaar on sisestatud anonüümse kasutaja "Joodik" poolt ja on seetõttu nähtav ainult anonüümsete kommentaaride kaustas
    22.06.2017 10:57
    Nii ja naa, nagu ma ütlesin, võib betoon olla kõva, aga võib ka mitte olla. Mul aias betoonplaatidest kõnnitee, veneaegne, ma ei teagi, ehk samuti 50 aastat vana kui Lenska maanteegi. Ei mingeid murenemise märke.
    Kahe aasta eest tegin peenarde vahele veel paar harujuppi juurde, kiviparketist. Mõtlesin, et sama igavene. Juba pudisevad. Ei soola ega midagi, betooniks nimetatav aine on nii urbne, et imab vett ja siis külmumis-sulamistsüklid teadagi teevad oma töö. Tsementi pole raatsitud segusse panna, kellelgi oli vaja kivid võimalikult odavalt toota.
    Nüüd hiilin ringi, kas kusagil mõnd veneaegset plaati üles ei võeta, teeks diili, saaks korralikud plaadid. Sel ajal tsemendiga ei koonerdatud, pandi nii, et sinine.
    Antud kommentaaril on 1 registreeritud vastus. Vasta anonüümsete kommentaaride kaustas
22.06.2017 11:04
Tallinn-Narva maante alguses olev betoontee on samas ka Eesti kõige hullemas seisus teekate
22.06.2017 11:25
Kuidas on sileda asfaldi haardeteguriga talvel?
    22.06.2017 11:26
    Vabandust betooni haardeteguriga.
    22.06.2017 11:55
    Talvel on libedaks materjaliks jää või lumi, mis materjalist teekate selle all on, betoon, asfalt, kruus, plastik vm, ei muuda haardetegurit vähimalgi määral.
    Aga muidu on siledam pind libedam ikka, ka sile asfalt on libedam pinnatud asfaldist. Betoonteele freesitakse pidamise parandamiseks sooned sisse.
    Teisalt annab kõvem ja siledam pind kergema veeremise, mis väljendub nii liitrijagu väiksemas kütusekulus, võtame siin näiteks Euroopa vs meie pinnatud karedad teed. Ka ei kuluta siledam pind niivõrd isukalt rehve ja müra on vähem. Viimane on oluline pikka otsa sõites, lõpuks hakkab pidev undamine ajudele, see on väsitav, väsinud juht on aga ohtlikum.
    Eks siin ole nuputamist, kuidas leida haardeteguri, müra, kütusekulu ja sõidumugavuse vahel optimaalne vahekord. Ei ole alati nii, et mida suurem haardetegur, seda parem ja ohutum. Igal asjal omad head ja halvad küljed.
    Arvan, et tee kareduse/sileduse õige vahekord on juba maailmas läbi pikaajaliste kogemuste paika saadud ja meie soov iga hinna eest üldisest tasemest karedamat, lödimat, odavamat, lagunevamat, sõidukulusid tõstvamat, juhti väsitavamat, masinat lõhkuvamat teekatet leiutada on pigem kilplaste tegevuse moodi:)
    23.06.2017 18:59
    "Pindamine" ja muu igal võimalusel kivipuru teele loopimine on aga nõukaaja ja meie oma kilpluse sünergia üks kulminatsioone.

    Küll on nähtud seda, kus parema tegemise puudusel on suhteliselt talutavas seisus asfalttee pigilägaga üle ujutatud ja sellest killustiku abil "liivapabertee" tehtud. Müra mitmekordselt ja rehvide kiirema kulumise tõttu kübemesaastet õhku samuti kordades rohkem.

    Näib, et meie maal on maksude ja surma lisaks veel mitu vältimatut rahvuslikku absurdi - ja üks neist on paljud teetööde meetodid.
22.06.2017 11:30
Kui jätad asfaltee talvel hooldamata, siis eriti veel pinnatud asfalt ei olegi eriti libe. Aga kui jätad betooni hooldamata - jäätunuks - on nagu liuväli. Kustkohast võetakse järsku need soolapuisturid, mis kiilasjää ära sulataksid? Kas meie tingimustes, kus võivad kõik kolm korraga teel olla - lumi, jää ja vesi - ei ole mitte pinnatud ja krobeline asfalt turvalisem?
22.06.2017 13:11
Ma olen sõitnud betooni peal ja kui tulemus on sarnane sellega, siis ärgu seda betooni parem olgugi. Omal ajal oli nats betooni all Paltiskimaanteest pärast Hipodroomi ja ka Peterburi maanteel oma kümmekond kilomeetrit. Samuti olen ma sõitnud neil teedel Saksamaal ja ausalt öelda, selline tunne, nagu sõidaks lühikeste rööbastega raudteel. Need jätkukohad pole just kõige mõnusamad. Kui raudteel on vaid kolin, siis betoonteel kaasneb selleg veel kerge raputamine. Ja ei usu mina, e tsuudetaks eneed vuugi teha seliselt, et nei tunda ei oleks. Pealegi, kui see betoon on sama nõrk, nagu need betoonist äärekivid, siis tuleb neid hakata lappima enne, kui teises otsas töödega lõpetada suudetakse. Ja arvestades, kuidas meie teedealune pinnas mängib, siis ...
Betoonteed tahavad ikka väga kindlat ja stabiilset alust. Ja asfaltki laguneb pigem selle kehva aluse kui koormuse pärast. Ja betooni lõhuvad need naastrehvid samamoodi kui asfalti.
22.06.2017 13:49
mis mõttes kas me oleme valmis.. tundub, et lõpuks ometi on seal üleval pool ka kellelegi aru pähe tulnud.

need lipp lipi peal ja lapp lapi peal teed hakkavad kergelt öeldes ära tüütama... Just käisin Poolas-no tõesti... mitukümmend kilomeetrit kiirteetöid ja terve see maa mehi ja masinaid täis, kaasaarvatud mitu sellist betoonimasinat... töö läheb ludinal ja teed ülihead.
24.06.2017 21:20
Meie oma materjaliga on niruvõitu, et mitte räigemalt öelda. Näiteks kruusaga on täitsa kööga - see savisegune plöga, mida Pärnumaal kruusateedele katteks peale pannakse, ei ole enam kruus. Ongi savisegune plöga. Sellest betooni ei tee.
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega