Vetikad, hallitusseened, bakterid, samblikud ja samblad ei kasva enam üksnes põranda piirkonnas või märgaladel, vaid üha enam peaaegu kõigil pindadel, näiteks metall, plastmass, puu, kivi, keraamika ja klaas.
Mikroorganismide suureneva kasvu ehitistel ja ehitusdetailidel põhjused ei peitu vaid kliimamuutustes nagu näiteks pehmed talved ja vihmarohked aastaajad. Aastaaegadest tulenevate ning ehitise enda ümbruse kliimaolude kõrval on põhjuseks ka geograafilised tingimused. Maapiirkondades on mikrobioloogilise katte ja spooride/idude kontsentratsioon põllumaade, metsade ja veekogude läheduse tõttu suurem kui elamu- ja tööstusregioonides.
Ehitistele esitatavad nõuded üha karmistuvad. Määrav ei ole siinjuures üksnes hoone ökoloogia või ajakohane arhitektuur, vaid üha enam ka hoone energiasäästupotentsiaal.
Minevikus ei soojustatud fassaade peaaegu üldse või soojustati ebapiisavalt. Soojus – ja seega kallis kütteenergia nagu ka süsinikdioksiid – tungis läbi seinte välja. Tänapäeval soojustatud fassaadide puhul jääb soojus majja. Aga kuna välisseinad jahtuvad vähese soojusjuhtivuse tõttu rohkem seest väljapoole, võib ennekõike tekkida seintel kondensaat (kastevesi).
Kui fassaadi pealispind kuivab aeglaselt või ei saa üldse kuivada, näiteks pideva jaheda ilma või ehituslike asjaolude tõttu, siis soodustatakse tohutult mikroorganismide teket ja kasvu.
„Eelkõige tuleb kohe ära mainida, et nii vetikad, samblikud kui ka hallitus fassaadil on eelkõige kosmeetiline probleem, mis ei kahjusta otseselt fassaadi ega ka elanike tervist. Küll aga on kõik 3 eelmainitut head ümbritseva keskkonna ja ehituskvaliteedi indikaatorid,“ ütleb Sakreti tootesüsteemide konsultant Rene Vinkler.
Fassaadil vohavad vetikad ja ka samblikud on üldjuhul rohelist värvi ning subtraat, millel nad elavad, on tavaline mustus. Ehk siis fassaadile ladestunud tänavatolm, sademetega ladestunud mustus jne. Rene Vinkleri sõnul paistab rohelus eriti silma nendel seintel, mis näevad vähe päikesepaistet. Tänapäeval paistab igasugune bioloogiline reostus iseäranis hästi välja, sest hooned on muutunud betoonihallist värvilisteks.

Enim rohetavad liiklustihedas piirkonnas asuvad majad

„Tihtipeale tekivad vetikad soojustatud fassaadidel just soojusisolatsiooniplaatide vuukide kohale, mis tegelikult näitab, et plaadid ei ole kas piisavalt tihedalt üksteise vastu paigaldatud või on nende vahelised vuugid halvasti täidetud,“ märgib Rene Vinkler.
Ka soojusisolatsioon-liitsüsteemide (lihtsustatult soojustussüsteemide) pealmine kiht, mis koosneb aluskrohvist, armeerimisvõrgust ja dekoratiivkrohvist, on suhteliselt õhuke, keskmiselt 6 mm paksune. See aga tähendab, et selle termiline inertsus on madal ning kui isolatsioonimaterjal ei ole paigaldatud piisavalt tihedalt, siis just plaadivahelistest vuukides on kogu süsteemis kõrgem soojusjuhtivus, mis väljendub omakorda krohvi pinnal.
Rene Vinkleri sõnul hoiaks sellise vea ära nn poolpunnühendusega isolatsiooniplaadid, mida kahjuks Eestis kasutatakse väga harva ning ka ehitusprojektid ei näe neid kunagi ette.
Rohelus tekib väga tihti intensiivse liiklusega tänavate äärsetele majadele, nende puhul ongi peamiseks roheluse põhjustajaks tänavatolm.

Ei aita ka nanotehnoloogilised krohvid

Rene Vinkler ütleb, et meie kliimas ongi tegelikult raske mikrobioloogilise kasvu tekkimist raske vältida, ilmad on lihtsalt piisavalt niisked. „Ei tasuks eriti ka loota nn nanotehnoloogilistele krohvidele või värvidele, need ei ole siiani end veel tõestanud ja neil vohab samasugune elu nagu tavalistelgi krohvidel ja värvidel,“ lisab ta.
Kui vaadata näiteks Rootsi või Soome kortermaju, siis seal kasutatakse valdavalt soojustamiseks pakskrohvsüsteeme (isolatsioonimaterjaliks kasutatakse mineraalvilla, mitte EPSi), kus pealmine krohvkate on vähemalt 20 mm paks, mis omakorda on kõrge termilise inertsusega ning mehaaniliselt palju tugevam. Sellised fassaadid on ka tunduvalt puhtamad ja kahjustuste vabamad. Kahjuks aga on selliste fassaadisoojustussüsteemide maksumus tunduvalt kõrgem kui õhekrohvsüsteemidel.

Mida siis ikkagi teha saaks?

„Mina soovitan Eestis eelistada fassaadi viimistlemiseks silikoonvaiksideainega dekoratiivkrohve ja värve, need on vaieldamatult kõige parema vee- ja mustusetõrjuvusega säilitades samas kõrge veeauru läbilaskvuse, mida on tarvis mineraalvillaga soojustatud fassaadidel,“ ütleb Rene Vinkler.
Roheluse saab fassaadilt suhteliselt vähese vaeva ja kuluga puhastatud, kui seda teevad spetsialiseerunud ettevõtted, kellel on ka spetsiaalsed puhastusseadmed. Pesemistöid tehakse tõstukite pealt või kõrghoonete puhul pesevad ka nn „alpinistid“. „Soovitan uurida ka Kärcherist, neil on spetsiaalsete harjastega fassaadipuhastusmasinad koos spetsiaalse pesemisvedelikuga. Ehituspoodidest on selliseid puhastusvahendeid samuti võimalik osta, aga need suurt fassaadipinda arvestades liiga kallid ja pigem mõeldud kohtpesu jaoks,“ lisab Rene Vinkler.

Hallitusega on üha raskem võidelda

Fassaadi hooldusvälp võiks olla iga 5 aasta tagant, kus fassaad pestakse, hallituse olemasolu korral töödeldakse hallitavad kohad sobiliku biotsiidiga ja vajadusel ka värvitakse. „Hallituse puhul enamjaolt tavaline pesemine ei aita. Selleks tuleks tegelikult välja selgitada, mis hallituse liigiga on tegemist (nt Mükoloogiauuringute keskuse abiga) ja seejärel valida konkreetne tõrjevahend. Tootjad küll ka pakuvad hallituse tõrjevahendeid, mis hävitavad enamlevinud hallitused, ent õhu kaudu levib viimasel ajal ka selliseid, mille tõrjeks saab konkreetseid vahendeid soovitada ainult suurema teadmiste pagasiga biolabor,“ räägib Rene Vinkler.
Alati tuleb arvestada asjaoluga, et hallitus võib fassaadile tagasi tulla. Hallitus on hea indikaator ehitusvigadele. Hallituse kolooniad moodustuvad just niisketel ja nende elamiseks piisava soojusega aladel. „Kõige enam võib täheldada hallitusi just mineraalvillaga soojustatud majadel, mis omakorda viitab villa liigniiskusele - kas siis on tehtud ehituslik viga ja vesi satub kuidagi villa sisse või on vill juba ehitamise ajal saanud vett ja pole enne krohvimist ära kuivanud,“ teab Rene Vinkler rääkida.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et roheluse ja hallituse tekepõhjuseid on mitu ja enamasti on tegemist põhjuste kompleksiga.

Mikroorganismide tekke põhjused ning mõjutegurid fassaadil

Sõltuvalt objekti asukohast
• Klimaatilised keskkonnatingimused (sademed, udu, temperatuur, õhuniiskus)
• Geograafilised keskkonnatingimused (linn/maapiirkond, maapinna kõrgus/sügavus,
hoone suund)
• Otsene hoone ümbrus (haljasala, puud, põõsad, põllud, veekogud, õhu kvaliteet)

Sõltuvalt ehituskonstruktsioonist
• Sokli väljaehitus (soojustusmaterjal, kaitse pritsmete eest, isolatsioon jne)
• Paisumisvuukide detailne väljaehitamine, läbiviikude (aknad, uksed, ribikardinad)
kinnitamine jne
• Fassaadi kaitse (vee äravoolud, veerennid, aknalauad, piisavalt laiad katuseräästad jne)

Sõltuvalt ehitusprotsessist
• Kasutatud ehitusmaterjalide ebapiisav tardumis-/kuivamisaeg
• Üksteisega mittesobivate toodete/süsteemide kasutamine
• Asjatundmatu töötlemine
• Puuduv/vale alusviimistlus järgmiste kihtide jaoks
• Puuduv preventsioon (nt lõppkihtide biotsiididega töötlus)