Ehitustellingute nõudeid kiputakse eirama. Möödunud aasta tõi 2 surmajuhtumit
Tellingud on ehitusplatsil kõige tähtsamad abivahendid. Kvaliteetsed tellingud on tugevad ja turvalised, neid on lihtne püstitada, muuta ja teisaldada ning need on kohandatavad kõigi maast kõrgemal tehtavate tööde jaoks.
Tellingutele esitatavad nõuded, samuti nende paigaldamisele ja neil töötamisele esitatavad tööohutuse nõuded on seadusandlusega paika pandud. Määruses "Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses" on eraldi välja toodud nõuded tellingutele ja redelitele ning nende paigaldamisele.
Tellingusüsteemidele esitatud nõuded on kehtestatud Euroopa standarditega 12810 ja EN 12811. Enamik ehitustöödega kokku puutunud inimesi teab, et tavaline sirge redel ehk najaredel on kasutatav vaid ajutise juurdepääsuvõimalusena või ühekordsete, lühiajaliste tööde tegemiseks. Redelil seistes ei ole lubatud töötada pikemalt kui 30 minutit järjest või kokku üle kolmandiku päevasest tööajast.
Hoopis vähem teatakse nõudest, et kui kukkumiskõrgus on üle kahe meetri, peavad tellingutel olema kaitsepiirded.
Tellingute kvaliteedile ei taheta tähelepanu pöörata
Enamikel ehitusplatsidel tehakse suurem osa töödest maa- ja põrandapinnast kõrgemal, tellingutel ja tööplatvormidel. Töötellingud on ajutine abikonstruktsioon, mida kasutatakse ehitustööde ajal ja demonteeritakse töö lõpetamisel. Paljudes ehitusettevõtetes pööratakse tähelepanu ehitatavale hoonele ja eelarvele, kuid tellingute kvaliteet pole oluline. Seetõttu võib juhtuda, et töö ei lähe nii ladusalt, kui võiks. Ehitustöölistel ei jää see märkamata, kui neid ei hinnata isegi niipalju, et hankida objektile korralikud tellingud.
Ehitustellingutesse tuleks suhtuda kui töövahendisse, mille abil objekt valmib kvaliteetselt ja õigeaegselt. Sealjuures on tellingud töövahenditest tähtsaimad, sest ehitusalal on aeg raha. Ehituse eelarve kasvab, kui ehitustöölistel kulub palju aega kipakate tellingute püstitamisele, kus on pealegi ebamugav liikuda ja töötada.
Viletsate tellingute tõttu juhtub tööõnnetusi. Ettevõte, mis panustab headesse tellingutesse – olgu need ostetud või renditud –, võidab tööajas ja tööohutuses.
Suurtes ehituskauplustes müüakse mitmesuguseid tööpukke, -platvorme ja tellinguid, kuid nende osas ei pruugi alati olla täit kindlust, kas need on ette nähtud professionaalseks või erakasutuseks, ja kas need vastavad nõuetele.
Kui viie meetri kõrgune telling kaalub 80 kg ja maksab 800 eurot, ei vasta see üsna tõenäoliselt töökaitsenõuetele.
Ehitustellingute kõrguse all mõeldakse tavaliselt töökõrgust, st maksimaalset kõrgust, kuhumaani tellingul olles ulatub töötama. Tellingu kõrguse all võidakse mõelda ka kõrgust ülemise platvormini – sel juhul on tellingu ülemine töötasapind paari meetri võrra töökõrgusest madalam.
Kui tellingu kõrgus ülemise platvormini on näiteks viis meetrit, ulatub seal töötama umbes seitsme meetri kõrguseni. Kolmandaks kõrguseks on tellingu enda kõrgus.
Ehitusobjektidel, kus töötavad palgalised ehitustöölised, tuleb kasutada nõuetekohaseid ehitustellinguid. Omal käel ehitavad inimesed peavad ise mõtlema, kuidas oma elu ja tervist kaitsta.
Ehituskauplustes on müügil palju erinevaid redeleid, pukke ja tellinguid. Paljud neist ei vasta professionaalsele kasutusele esitatavatele nõuetele, kuid hoolikalt ja teatud ettevaatusega kasutades on need siiski harrastajale sobivad.
Oma maja ehitamisel tasub hankida korralikud, lihtsalt teisaldatavad, reguleeritavad ja erinevatesse kasutuskohtadesse sobivad tellingud. Sellisel juhul saab kõik tööd tehtud ühe vahendiga ja ajakaotus on minimaalne. Selleks ajaks, kui maja räästaosa on valmis, kõik plekid ja rennid paigaldatud, on tellingud end ära tasunud.
Kui tellingud pärast maja valmimist ära müüa, saab suurema osa rahast tagasi. Vähemalt esimese 20 kasutusaasta jooksul pole karta, et kvaliteetsed tellingud kuluksid või laguneksid.
Nõudeid rikutakse, sest kukkumist ei peeta tõenäoliseks
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultandi Indrek Avi sõnul on ehitustellingutega seotud raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste peamiseks põhjuseks kõrgusest kukkumist takistava kaitsepiirde puudumine. „Neid rikkumisi kohtab sageli tellingutega ehitusplatsidel. Kaitsepiirded võivad puududa, kuna vajalikud tellinguosad on jäänud ehitusplatsile tellimata, puudulike oskuste tõttu tellingukonstruktsioone monteerimisel,“ lisab Indrek Avi.
Tellinguid võivad paigaldada, demonteerida või muuta ainult asjakohase väljaõppe saanud töötajad. Vajadusel on olemas ettevõtted, kes on spetsialiseerunud tellingute paigaldusele.
Tellinguplatvormide ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei tohi olla ohtlikke tühimikke. Kukkumise vältimiseks paigaldatud kaitsepiirdel peab olema jalapiire, meetri kõrgusel paiknev käsipuu ja nende vahel 0,5 meetri kõrgusel asetsev vahepiire. Kui tellingu ja seina vahe ületab 30 sentimeetrit, tuleb seinapoolsesse külge paigaldada horisontaalkaitsepiirded.
„Viimast nõuet kiputakse eirama, sest ei peeta kukkumist tõenäoliseks. On esinenud juhtumeid, kus töötaja kukub seina ja tellingu vahelt ühe tellingukõrguse ning veereb alumiselt platvormilt veel allapoole. Samuti võib juhtuda, et mööda tellinguplatvormi liikumisel astutakse platvormi ja seina vahele. Tellinguplatvorme ühendava redeli lahtistest luukidest on samuti kukutud läbi. Need tuleb hoida suletuna,“ rõhutab Indrek Avi.
Tellingud peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu. Telling, mis ei ole konstrueeritud vabalt seisvana, peab olema ankurdatud püsiva konstruktsiooni, näiteks müüritise külge. Masinate liikumisteede juures või koorma tõstmise kohtades paiknevaid tellinguid tuleb kaitsta löökide, vigastuste ja nihkumiste eest. Näiteks eraldatakse tellingute ümbrus piiretega või hoiatusmärgistusega. Tellingutelt esemete alla kukkumise vältimiseks kaetakse need asjakohaste katete või võrkudega.
Tellingute korrasolekut ja nõuetele vastavust tuleb kontrollida enne nende ehitusplatsil kasutuselevõttu ja edaspidi vähemalt kord nädalas. Kontrolli teostatakse tellingu valmistaja antud ja kasutusjuhendis esitatud nõuete kohaselt. Kontrolli käigus avastatud puudused tuleb kõrvaldada esimesel võimalusel või enne tellingu kasutuselevõttu. Kui kontrolli käigus ilmneb oht töötajate elule, tuleb ohtliku töö tegemine või eluohtliku tellingu kasutamine kuni puuduste kõrvaldamiseni peatada. Nii tajuvad töötajad selgemalt kehtestatud nõuete ja ohutuse olulisust. Ühisel ehitusplatsil teostab kontrolli töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator. Kui koordinaatorit ei ole määratud, viivad kontrollimisi läbi ehitusettevõtjad, kelle töötajad ehitusplatsil töötavad.
Õnnetuste kurb statistika
Otseselt tellingutega seotud juhtumeid oli Tööinspektsiooni andmeil 2015. aastal 38, millest omakorda 16 rasket õnnetust ja 1 surmajuhtum. Möödunud aastal oli õnnetusi 25, millest omakorda 12 rasket ja 2 surma. Need juhtumid on otseselt Tööinspektsiooni andmebaasis seotud märksõnaga „telling“. Samas on kõrgelt kukkumisi oluliselt rohkem, kus teguriks nii halvasti paigaldatud redelid, töölavad, tasapinnad, trepid või muud kõrgemad pinnad.
Kõrgelt kukkumisi kokku 2015. aastal 338 ja 2016. aastal 283, millest ligi 40% on lõppes raske kehavigastusega. „Tellingutel juhtunud tööõnnetus kipub lõppema pigem raske tervisekahjustuse või halvimal juhul töötaja surmaga,“ nendib Indrek Avi.
Järgnevalt mõned näited tellingutel juhtunud õnnetustest:
• Töötaja kasutas töö tegemisel valesti maalritellingut, ei lukustanud rattaid, kaotas tasakaalu ja kukkus.
• Töötaja demonteeris tellinguid ning kui hakkas redelit mööda alla tulema, siis lõi jalgealune kõikuma. Töötaja hüppas redelilt maha ning maandudes murdis parema jala sääreluu, tulemuseks lahtine luumurd. Kukkus tellingutelt ca 3 m kõrguselt.
• Töötaja asus tellingul ca 3 m kõrgusel basseini põhjast. Poldi pingutamisel libises töötaja jalg üle platvormi ääre ja ta kukkus tellingu platvormi ja alumise piirde vahelt basseini põrandale.
• Jalg libastus tellingutele astumisel ja kukkus 1,5 m kõrguselt. Kukkumisel lõi ta selja vastu tellinguid.
• Töötaja kukkus ehitusobjektil 6,5 meetri kõrguselt alla ning hukkus sündmuskohal.
• Ehitusel tellingutel hakkas ulatama teisele töötajale tuuletõkkeplaati, komistas ja kukkus tellingutelt alla.
• Töötaja ronis torntellingu töölavale. Torntellingu redeli seitsmendal astmel (1860 m) üritas mõlema käega avada töölava luuki. Ta kaotas tasakaalu ning kukkus kivipõrandale.
