Esimene põhuplaadist valmiv maja on 150 m2 suur ja tellijaks on MTÜ Voose Kõrts. Tellija väitel sai valiku puhul määravaks, et põhuplaadist ehitis on ökoloogiline ja tulemus on energiasäästlik. Maja CO2 jälg on väga väike võrreldes tavaehitusega.
Mikko Selg Kodu Kuubis OÜst ütleb, et Voosele kerkiv hoone on Eestis esimene põhuplaadist maja. Praegu käivad majas juba sisetööd.
Mõne aja pärast on aga lisandumas ka teine põhuplaadist maja. Hiljaaegu, juulis algas Pärnumaal Uulus teise põhuplaadist maja ehitus. Mikko Selg ütleb, et Euroopas on ehitatud tuhandeid põhuplaadist maju, meie alles jõuame neile järgi. Märk on igatahes maha pandud.

Milline materjal on põhuplaat?

Põhuplaat on kõrgel temperatuuril pressitud (ekstudeeritud), põhust valmistatud ehitusplaat.
Põhuplaat on nii tugev ja sellest saab ilma karkassita vaheseinu püstitada ehk siis plaat on ise ennast kandev. Kandvate- ja välisseinte jaoks on muidugi vaja ka puitkarkassi.
Materjal sobib nii põrandate kui (vahe)lagede jaoks. Plaadi soojapidavus on parem kui puidul. Materjal ei põle, sest kuumutamine ja pressimine käigus muudetakse materjal tulekindlaks.
Põhuplaat või plaadis olev põhk ei ole närilistele söögilauaks, põhu keemiline koostis on kuumutamise tõttu muutunud ja see on näriliste või kitsede jaoks väga ebameeldiv.
Ka ennemuiste põletati odaotsad lõkkes, et neile anda tugevust. Plaadi tootmisel kasutatav kõrge temperatuur teeb põhu samamoodi tugevaks ja kõvaks. Põhuplaat on väga hästi helisid neelav.
Põhuplaadi ja vee otsest kontakti tuleb vältida nii ladustamise, ehitamise kui hilisema hoone kasutusaja jooksul. Veeauru aga laseb põhuplaat läbi sarnaselt puidule.
Põhuplaadil on kõik puidu omadused ning seetõttu sobivad need materjalid omavahel hästi kokku.
Üheks põhuplaadi kasutuskohaks on palkhoonete soojustamisel, plaat toimib ka tuuletõkkena. Kandvaks osaks jääb olemasolev sein, sellele kinnitatud plaat annab lisasoojustuse ja välistab tuule puhumise läbi pragude. Samuti sobib põhuplaadist valmistada palkhoone sisesed vaheseinad.