Eesti ärikinnisvara vajab kvaliteedihüpet. Ambitsioonikamad on asunud püüdma LEED sertifikaate
Kuna Eesti ärikinnisvaraturul on seni üsna lihtsalt kõik kaubaks läinud, siis pole arendajad väga palju pidanud mõtlema, mille poolest nende rajatav büroohoone oleks teistest märgatavalt parem, mugavam, tervislikum, energiasäästlikum, logistiliselt igas mõttes hästi ligipääsetav. Eesti ärikinnisvara peab aga paratamatult uuele rahvusvahelisele tipptasemele liikuma, sest seda nõuavad nii rahvusvaheliste firmade esindused kui ka kohalikud edukad ettevõtted.
Suuremaks läbimurdeks võib pidada möödunud aastat, kus büroohoone Explorer pani märgi maha LEED Platinum tasemega, mis teeb hoonest praegu kõige rohelisema omasuguste seas. Platinum taset läheb ka püüdma järgmisel aastal valmiv Öpiku Maja teine torn. Öpiku Maja esimene torn sai sel aastal LEED Gold taseme sertifikaadi.
Gold sertifikaadi standardite järgi ehitatakse praegu ka Lõõtsa 12 Alexandre Liwentaali hoonet, mis valmib järgmisel aastal. Gold tasemele on küündinud veel Navigator ja Bernhard Schmidti büroohoone.
Ärikinnisvara turul on meil minna veel pikk tee. Ermeesia OÜ juhi Kristo Peerna sõnul on näiteks Soomes sertifitseeritud 166 hoonet, Rootsis 170, Saksamaal üle 350 projekti, Hiinas ligi 2000, Indias umbes 600, Itaalias ligi 200, Poolas ligi 140, Lõuna-Koreas ligi 200, Türgis 425 ja USAs umbes 63 000 projekti.
Säästva arengu põhimõtted
LEED’i näol on tegemist rahvusvaheliselt teatud ja tunnustatud sertifitseerimissüsteemiga. LEED sertifitseerimissüsteemi võib hoonete puhul pidada kvaliteedimärgiks. Vastav sertifikaat väljastatakse hoonetele, mis järgivad ehitusel ja opereerimisel säästva arengu ja keskkonnakaitse põhimõtteid.
LEED hindab objekte kuues valdkonnas: jätkusuutlik arendamine ehitusplatsil, vee säästmine, efektiivne energiakasutus, materjalide valik, hoone sisekliima kvaliteet ning uuenduslikkus disainis.
Kõik projektiga seotud osapooled kehtestavad ühtsed eesmärgid (näiteks teatav energia, vee kokkuhoid) ja nende suunas hakatakse ühiselt liikuma. „LEED toob laua taha erinevad osapooled, et saavutada integreeritud ja läbimõeldud disainilahendus, mis võtab arvesse hoone erinevad aspektid ja mõjusfäärid. Sel juhul ei ole tegemist tavalise lineaarse protsessiga, kus ühe väljund on teise sisend, vaid üritatakse leida ühist mõtlemist,“ seletab Kristo Peerna.
LEED võtab arvesse kogu elukaare kulud (alates toote maksumusest, paigaldusest ja lõpetades hooldus ja utiliseerimisega seotud kuludega), mitte ainult esialgsed väljaminekud. Sellest lähtuvalt valitakse hoone ehitamiseks materjalid ja tehnosüsteemid, mis pika kasutusea peale oleksid kõige vastupidavamad ja mõistlikumad.
LEED-sertifitseeritud hooned on energia- ja veesäästlikumad, parema hoone sisekliimaga, kasutavad ehitamiseks ja hooldamiseks keskkonnasõbralikemaid materjale, toodavad vähem jäätmeid ja võtavad arvesse hoone asukoha eripära ja ümbritsevat keskkonda.
Sertifikaat on jaotatud neljaks tasemeks vastavalt hindamisel saadud punktidele:
Certified (40-49 punkti), Silver (50-59 punkti), Gold (60-79 punkti), Platinum (80 + punkti).
Sama raha eest parem keskkond
LEED sertifikaati on võimalik taotleda ka olemasolevatele hoonetele, eramajadele või linnaosadele. „Üldiselt ükski olemasolev hoone ilma väga suurte ümberehituste ja investeeringuteta Platinum taset ei saavuta. See nõuab ikka väga head ja detailset kavandamist ning nüansside läbi mõtlemist. Ümber ehitamine on alati kallim, kui uue rajamine,“ nendib Kristo Peerna.
Muidugi sõltub sertifikaadi tase, millisele kompromissile on arendaja nõus minema. Mõnikord lihtsalt pole rahaliselt otstarbekas püüda kõiki nõudeid. Näiteks mõnele majale ei saagi arhitektuurilistel põhjustel panna päikesepaneele või teha murukatust, mõnel puhul pole mõistlik kasutada vihmavett jne.
Maja pinna efektiivne kasutus algab ka krundi võimalustest. Selge on see, et kompaktsed majad on säästlikumad, kui pika fassaadiga majad.
Kristo Peerna sõnul ei tähenda LEED sertifikaat, et selles büroohoones rendikulu langeks. Kogukulu on ikka umbes 17 eurot ruutmeeter. Odavamaks muutuvad kommunaalkulud, näiteks 4 euro asemel kulub 2 eurot ruutmeetri kohta. Selle vahe eest saab rentnik aga moodsa keskkonna ja parema sisekliima.
